Tegevusloamaksu kaitseks

Artikkel

- Uudised
- Dmitri Jegorov
- 21. november 2010 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tegevusloamaksu kaitseks
FIE lihtsama maksustamise teema tõstatamine Äripäeva poolt on tänuväärne algatus. Statistikast teame, et meil on jätkuvalt üle 100 000 töötu. Eestile oleks tohutult kasulik, kui kas või 10% neist ei läheks tagasi tööturule, vaid alustaks oma äri. Mõelda, see on 10 000 uut ettevõtjat!
Praeguseks oleme vastavalt ühele Euroopa Komisjoni uuringule kahe aasta võrdluses (2007/2009) ettevõtlusaktiivsuse poolest suurimate kukkujate seas ELis. Sama uuringu järgi põhjendatakse meil ettevõtluse mittealustamist enim läbikukkumise hirmuga. Kusjuures selle hirmu poolest oleme ELis auväärsel 2. kohal - vaid Ungaris kardetakse läbikukkumist meist rohkem.
Kui iseendale tööandjaid on ELis praegu keskmiselt 15,5% hõivatutest, siis Eestis on neid 7,6% (Lätis-Leedus-Soomes 11-12%) . Tõusmaks Soomega samale tasemele, peaksime saama tervelt 20 000 ettevõtjat juurde!
Sõnum on selge - vaja on tuge ja julgustamist. Liberaalse majandusmudeli tingimustes peaks muidugi kas või juba niru töötuabiraha tekitama iseendale tööandjaks hakkamise mõtteid. Samas saame siinkohal mõelda ka teistmoodi ettevõtluse toetamisele, kõrvaldades kõikvõimalikke barjääre (ka psühholoogilisi) ja toetades alustavaid ettevõtjaid.
Mõni päev tagasi Reformierakonna pakutud lihtsustus viia FIEde raamatupidamine ja aruandlus e-maksuametisse ei ole tegelikult uus idee, seda on varem pakkunud ka MTA. Samas on ettepanek hea ja väärib tegemist. Paljudele on siiski ilmselt üllatuseks, et bürokraatia ei ole meil iseenesest oluline põhjus ettevõtluse mittealustamisel - ELis kardetaksegi seda kõige vähem Austrias ja Eestis.
Seega siis ettevõtluspisiku levitamiseks vajame teisigi meetmeid.
Paljuräägitud tegevusloamaks võib aidata ettevõtjal ületada läbikukkumise hirmu, sest kindlas summas kuumaks muudab ettevõtlust lihtsamaks ja prognoositavamaks. Kaoks ära ka hirm maksuameti kontrolli ees, et kas ikka kõiki kulusid tohib maha arvata.
Ka maksuhaldur säästaks ressursse ja saaks mitte ainult vähendada, vaid üldse loobuda vähetootlikest revisjonidest (nt taksonduses tuleb riigil ühe maksukrooni tagasivõitmiseks kulutada kaks krooni).
Tegevusloamaksu kriitika viitab eelarveraskustele. Samas vaatame tõele otsa - valdav osa FIEdest maksab sotsiaalmaksu üldse vaid minimaalses ulatuses.
Need FIEd, kel oleks kasulikum tegevusloamaksule üle minna ainuüksi rahalisest aspektist, maksid 2009. aasta eest vaid 8 miljonit krooni üle miinimumkohustuse (0,03% eelarves kavandatud summast). Võrdluseks - tõsise arutelu keskmes olev sotsiaalmaksu lagi võib esialgu tähendada auku 600 miljonit kuni miljard krooni.
Võttes arvesse väike-FIEde keskmist tulu enne makse (2009. aastal ca 13 000 krooni), ei maksa keskmine FIE ka sentigi tulumaksu, sest ettevõtlustulu on tal alla maksuvaba miinimumi.
Siinkohal olgu mainitud, et kõrge maksukultuuriga Taanis aastail 2007-2008 sealse maksuameti abil korraldatud eksperiment näitas, et enim (87%) petetakse tululiikidega, mida kolmandatest allikatest üle ei kontrollita ja tuludeklaratsioonis ei eeltäideta (nt ettevõtlustulu, renditulu).
Tegevusloamaks pakuks hea võimaluse olla aus, kuna maksukohustus oleks minimaalne ega sõltuks FIE oskusest rakendada terve pere kulutšekkide kogumisse. Et väikeettevõtlus pole kuskil maailmas suurte maksulaekumiste allikaks - asi on ju eeskätt tööhõives - oleks selline ettevõtluse toetamine kasulik tervele riigile.
Hetkel kuum