Hoiatushüvitis külvab vastuseisu

"Ma pean tunnistama, et vaatamata paljudele saavutatud kompromissidele on jäänud õhku mõned küsitavused ja kahtlused," rääkis õiguskomisjoni liige Robert Antropov eile riigikogus. Antropov vihjas üleeile ajalehtede ja arstide liidu õiguskomisjonile ja õiguskantslerile saadetud pöördumisele.

Ajalehtede liidu hinnangul võib ennetava kahjuhüvitise nõue mõjuda heidutavalt kodanikele, kes ei julge enam oma seisukohti karistuse kartuses väljendada. Pealegi on liidu hinnangul ennetav kahjuhüvitis põhiseadusega vastuolus, sest ei järgi süütuse presumptsiooni põhimõtet ning kannab kompenseeriva funktsiooni asemel karistuslikku.

Tugeva vastuseisu tõttu pidas roheliste esindaja Aleksei Lotman vajalikuks arutelu katkestada, et eelnõuga oleks päri ka ajalehtede liit.

Ajalehtede liidu juhi Mart Raudsaare sõnul on oluline, et nii riigikogus kui ka laiemalt on tekkinud arutelu. "Minu emotsioon on positiivne, et riigikogus leidus jõude, kes võtsid sõna. Pean siin silmas rohelisi ja sotsiaaldemokraate," ütles Raudsaar eile õhtul.

Raudsaare sõnul on ajalehtede liit endiselt seisukohal, et ennetav kahjuhüvitamise nõue tuleb eelnõust kaotada või kehtestada rahalised piirid.

Kui eelnõu ülehomme siiski läbi läheb, lubas Raudsaar, et liit loodab presidendile. Viimase võimalusena kavatseb Eesti Ajalehtede Liit kaevata otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Raudsaar kinnitas, et isegi, kui keegi peaks minema selle pärast vangi või tuleb maksta hiigelsummasid, tehakse seda, nui neljaks.

Sotsiaaldemokraat Hannes Rummu sõnul on liit teinud väga kõva lobitööd, aga põrganud ikka vastu sedasama müüri. "Meil on vorst vorsti vastu kaup ja kuna meil on võlakaitseseadus vastu võetud, tuleb nn allikakaitse seadus ka vastu võtta, sest muidu läheb valitsus lõhki," rääkis Rumm, kes hääletas samuti eelnõu vastu.

Raudsaar tõi välja, et seaduse vastuvõtmine koormaks praegu niigi suure koormuse all olevaid kohtuid veelgi.

Antropov lausus, et uuele õigustavale ja kohtupraktikale võiks anda aega kujuneda. "On olnud selline, ütleksin vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust otseselt kaitsnud. Nii et anname sellele uuele õigustavale ja kohtupraktikale aega kujuneda," rääkis Antropov.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust muudetud ning seletuskirja täiendatud. Justiitsministeeriumi eesmärgiks ei olnud eelnõus sätestada nn karistava kahju nõudeõigsust anglo-ameerika põhimõtetest lähtuvalt, küll aga kahju hüvitise preventiivse eesmärgi rõhutamine, mis on Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõte.

Autor: Katariina Krjutshkova