Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiatushüvitis külvab vastuseisu

    "Ma pean tunnistama, et vaatamata paljudele saavutatud kompromissidele on jäänud õhku mõned küsitavused ja kahtlused," rääkis õiguskomisjoni liige Robert Antropov eile riigikogus. Antropov vihjas üleeile ajalehtede ja arstide liidu õiguskomisjonile ja õiguskantslerile saadetud pöördumisele.
    Ajalehtede liidu hinnangul võib ennetava kahjuhüvitise nõue mõjuda heidutavalt kodanikele, kes ei julge enam oma seisukohti karistuse kartuses väljendada. Pealegi on liidu hinnangul ennetav kahjuhüvitis põhiseadusega vastuolus, sest ei järgi süütuse presumptsiooni põhimõtet ning kannab kompenseeriva funktsiooni asemel karistuslikku.
    Tugeva vastuseisu tõttu pidas roheliste esindaja Aleksei Lotman vajalikuks arutelu katkestada, et eelnõuga oleks päri ka ajalehtede liit.
    Ajalehtede liidu juhi Mart Raudsaare sõnul on oluline, et nii riigikogus kui ka laiemalt on tekkinud arutelu. "Minu emotsioon on positiivne, et riigikogus leidus jõude, kes võtsid sõna. Pean siin silmas rohelisi ja sotsiaaldemokraate," ütles Raudsaar eile õhtul.
    Raudsaare sõnul on ajalehtede liit endiselt seisukohal, et ennetav kahjuhüvitamise nõue tuleb eelnõust kaotada või kehtestada rahalised piirid.
    Kui eelnõu ülehomme siiski läbi läheb, lubas Raudsaar, et liit loodab presidendile. Viimase võimalusena kavatseb Eesti Ajalehtede Liit kaevata otsuse edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Raudsaar kinnitas, et isegi, kui keegi peaks minema selle pärast vangi või tuleb maksta hiigelsummasid, tehakse seda, nui neljaks.
    Sotsiaaldemokraat Hannes Rummu sõnul on liit teinud väga kõva lobitööd, aga põrganud ikka vastu sedasama müüri. "Meil on vorst vorsti vastu kaup ja kuna meil on võlakaitseseadus vastu võetud, tuleb nn allikakaitse seadus ka vastu võtta, sest muidu läheb valitsus lõhki," rääkis Rumm, kes hääletas samuti eelnõu vastu.
    Raudsaar tõi välja, et seaduse vastuvõtmine koormaks praegu niigi suure koormuse all olevaid kohtuid veelgi.
    Antropov lausus, et uuele õigustavale ja kohtupraktikale võiks anda aega kujuneda. "On olnud selline, ütleksin vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust otseselt kaitsnud. Nii et anname sellele uuele õigustavale ja kohtupraktikale aega kujuneda," rääkis Antropov.
    Riigikohus ütleb oma hinnangus ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusele, et kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla kellegi karistamine ega rikastamine (kasusaamine).
    Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust muudetud ning seletuskirja täiendatud. Justiitsministeeriumi eesmärgiks ei olnud eelnõus sätestada nn karistava kahju nõudeõigsust anglo-ameerika põhimõtetest lähtuvalt, küll aga kahju hüvitise preventiivse eesmärgi rõhutamine, mis on Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõte.
    Autor: Katariina Krjutshkova
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.