• Jaga lugu:

    Premia Foodsil ajaloo kehvim börsipäev

    Eile hommikul kolmanda kvartali kasuminumbriga ja detailse majandusraportiga välja tulnud Premia Foodsi aktsia sattus Tallinna börsil tugeva müügisurve alla. Aktsia lõpetas päeva 0,94 eurol (14,71 krooni) ehk ligi 8% miinuses. Aktsia kevadisest 14kroonisest aktsiate avaliku esmapakkumise (IPO) hinnast jäi puudu vaid 5 protsenti.
    Kuna Euroopa börsid olid eile mures regiooni võimaliku võlakriisi edasikandumise pärast ning Põhja- ja Lõuna-Korea vahel tekkis investoreid ärritav madin, langesid Tallinna börsil ka teised väärtpaberid. Kuid ühegi teise väärtpaberi langus ei küündinud siiani stabiilselt liikunud Premia Foodsi aktsia lähedalegi. Ka Premia Foodsi aktsiatega tehtud 232 börsitehingut tähendas aktsia jaoks ajaloo aktiivseimat börsipäeva.
    Premia Foodsi üks suurimaid aktsionäre Lauri Meidla oli eile väärtpabereid müümas. Meidla sõnul tulemustes iseenesest midagi halba ei olnud ning lisas, et tegemist on ikkagi kasumliku ettevõttega, millel on tugev juhtkond. Samas soovis investor müügiga oma riske firmas veidi vähendada. Meidla avaldas lootust, et häid tulemusi hakkab Premia näitama järgmise aasta teisest kvartalist, kui Eestis euro juba mõnda aega käibel.
    LHV analüütiku Kristo Oidermaa sõnul ületas Premia Foodsi eile avaldatud 28,1 miljoni kroonine kvartalikasum panga ootusi, kuid peamiselt oli kasum tingitud suuremast bioloogiliste varade ümberhindlusest (kvartaalne ümberhindlus 19,8 miljonit krooni - toim). "Veel tasub mainida, et seekordne kvartal oli erakordselt soodne jäätisemüügis, kuid kalatoodete müük kannatas kevadel tootmisüksuses toimunud tulekahju pärast," märkis Oidermaa.
    Ka analüütik Risto Hunt ütles, et Premia Foodsi tulemused vastasid enam-vähem Swedbanki ootusele ning seetõttu nad aktsia hinnasihti (1,04 eurot = 16,72 krooni) ei muuda.
    Eile hommikul suurinvestorite esindajate ja analüütikutega kohtunud Premia Foodsi juhtkond jäi tulemustega rahule.
    Premia Foodsi finantsdirektori Erik Haavamäe sõnul oli Premial kolmanda kvartali lõpus vaba raha koos kasutamata laenurahaga kokku 7,2 miljoni eurot (113 miljonit krooni). "Praegu on meie jaoks finantsrisk harjumatult madal. Kui pankadele meeldib jälgida omakapitali osakaalu, mis peaks jääma üle 25% varadest, siis meil on see näitaja natuke parem ning ulatub 62%ni," naljatles Haavamäe. Lisaks andis finantsjuht mõista, et praeguse EBITDA (kulumieelne ärikasum) juures võiks Premia Foodsi laenuportfell olla üle kahe korra suurem.
    "Kevadel ütlesime, et selle aasta eest dividende ei maksa oodata, aga praegune seis on selline, et kui meile mõistlike investeerimisobjekte ei pakuta, siis peab selle rahaga midagi muud tegema," jättis Premia Foodsi juht Kuldar Leis lahti võimaluse, et järgmisel aastal võib firma investoreid dividendidega rõõmustada.
    Ehkki Leisi sõnul peavad tootjad aasta-aastalt jaekettidele üha enam vastu tulema, siis isikliku jaemüügiketi avamist ei plaanita. "Poodide omamisel lähed sa veel suuremasse konflikti olemasolevate jaekettidaga. Parem areneda külmutatud toodete üksuses," märkis Leis.
    "Veidi annab meil Baltimaades teha, eriti Lätis ja kindlasti saab palju teha Venemaal," võttis ettevõtte võimalikud laienemisperspektiivid kokku turundusdirektor Katre Kõvask.
    Meie arvates kaupleb Premia Foodsi aktsia oma õiglase väärtuse lähedal ja seetõttu me aktsiat praegu ei oma.
    Premia puhul on atraktiivne nende jäätise segment, kala ja külmutatud toodete müük rikuvad aga üldpildi meie jaoks ära. Kui III kvartali ja üheksa kuu müügitulemusi kohandada Venemaa jäätisemüügiga, mida eelmisel aastal ei olnud, kukkus võrreldavate segmentide müük mõlemal perioodil üle 2%. Ka edaspidi näeme peamisi riske firma suutlikkuses müügimahte grupi lõikes kasvatada, kuna turuosad erinevates segmentides on juba praegu suured ja orgaaniline kasv võrdlemisi madal.
    Marginaalid on grupi lõikes samuti püsinud jätkuvalt madalad. Kui teise kvartali ühekordne kasum kindlustuskahjumi korvamisest välja võtta, oli 9 kuu puhaskasum praktiliselt olematu.
    Kui firma suudab marginaalides näidata jätkusuutlikku põhitegevusest tingitud paranemist, võime oma arvamust tulevikus muuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.