• Jaga lugu:

    Statistika: tööandja peab noort vanast võimekamaks

    Tööandjad kasutavad endiselt 1990ndatel sündinud stereotüüpi, mille kohaselt on nooremad inimesed vanematest tööotsijatest nii füüsiliselt kui ka vaimselt võimekamad, rääkis täna avaldatud sotsiaaltrendide kogumikku tutvustades statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.

    Krusell mainis, et ühiskonnas on levinud stereotüüp, nagu oleks vanemaealised vähemvõimekamad, nad ei soovi end täiendada jms. On aga uuringuid, mis väidavad vastupidist.
    "Vanemad inimesed on tööturul pigem paremas positsioonis kui noored, kelle töötuse määr ulatus vahepeal 40%ni," rääkis Krusell ja lisas, et noored ei asenda enam tööturul vanemaid inimesi.
    Kui 1990ndate aastate algul kaotasid vanemad inimesed struktuursetes reformides rohkem, siis praegu tulevad vanemaealised vanuses 60-64 üsna hästi toime, sest jätkatakse töötamist ning töötasule lisandub igakuine pension.
    Kriisi tingimustes oli nii vanemaealiste hõive kui ka töötus pisut väiksem kui parimas tööeas inimestel. Oluline on ka see, millisel ametikohal töötatakse ja millist palka saadakse.
    "Vanemaealised töötavad madalamatel positsioonidel ja vaatamata ametile on neil ka madalam palk. Võiks öelda, et kindlasti mõjutab madalam palk ka majanduslikku toimetulekut, kuid kas nad tulevad halvemini toime? Vastus on jah ja ei," ütles Krusell.
    Oluline küsimus on, kas vanemaealised suudavad oma haridust rakendada. Vanemate seas on rohkem inimesi, kel on kõrgharidus, kuid kes töötavad alal, mis tegelikult kõrgharidust ei vaja.
    Vanemad inimesed töötavad meelsasti osaajaga ja seda sageli üksnes seetõttu, et ei tahetagi rohkem töötada. Vanuses 50-59 töötatakse samuti palju osalise tööajaga, kuid seetõttu, et pole täistööajaga kohta leitud.
    Krusell tõdes samas, et vanematel on parimas tööeas inimestest keerulisem tööd leida, sest Eestis lokkab n-ö statistiline diskrimineerimine.
    "Euroopa liidu riikide kontekstis oleme (vanemaealiste hõivelt - toim) üsna heal positsioonil, ainult Rootsi on meist eespool," rääkis Krusell samas. "Eestis pole kasulik tööturult taanduda."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.