• Jaga lugu:

    Wall Streeti tabab uus kriis?

    WikiLeaksi juht Julian Assange on lubanud paljastada ühe USA suurpanga dokumendid, mis tema hinnangul võivad panga põlvili suruda. Kas Wall Streeti ootab uus kriis või on tegu tähelepanu otsimisega?

    Ajakirjale Fortune antud intervjuus tunnistas Assange, et uue aasta alguses avalikustab WikiLeaks „kümneid või isegi sadu tuhandeid dokumente“ ühe USA suurpanga kohta, kuid jättis täpsustamata, millise panga ja mis tüüpi informatsiooniga tegu on.
    „See annab tõese pilguheidu, kuidas tipptasemel pankade juhid käituvad ning ma eeldan, et see käivitab uurimised ja reformid,“ ütles Assange.
    Valida on paljude pankade vahel – JPMorgan Chase, Citigroup, Goldman Sachs, Morgan Stanley -, kuid üha kindlamalt arvavad eksperdid, et lekitatav info on seotud Bank of Americaga. Põhjus peitub nimelt selles, et läinud aasta oktoobris väitis Assange Computer Worldile, et nende omanduses on Bank of America ühe tippjuhi kõvaketas, mis sisaldab 5 gigabaidi eest informatsiooni.
    Ka Bank of America on juba enam kui aasta viinud läbi endapoolset juurdlust, selgitamaks kas ja kuidas on dokumendid võinud lekkida kolmanda osapoole kätte. „Meil puuduvad tõendid sellise lekke kinnitamiseks,“ ütles panga pressiesindaja Wall Street Journalile. „Meie teada pole WikiLeaksil mingeid andmeid, mis puutuks Bank of Americaga kokku.“
    Esimese reaktsioonina on investorid asunud panga aktsiaid müüma. Teisipäevaga kukkus Bank of America aktsia New Yorgi börsil üle 3%, 10,95 dollarini ning andmetest nähtub, kuidas kauplemine panga aktsiatega päeva teises pooles uudise peale hoobilt mitmekordistus. Sellist reaktsiooni võib pidada täiesti loomulikuks, kuid analüütikud ei näe WikiLeaksis esialgu mingit suurt ohtu.
    Hetkel ei suuda keegi õieti ette kujutada või välja mõelda, mis info see peaks olema, mis suudaks oluliselt kahjustada nii suurt panka nagu Bank of America. Tõsi, avaldatav info võib panga juhtidele ja omanikele olla piinlik ja midagi võib ehk isegi USA Väärtpaberikomisjonile huvi pakkuvat leiduda, kuid paar päeva tagasi avalikustatud USA saatkondade salajased dokumendid olid ehe näide, et selline piinlik informatsioon ei oma mingisugust suurt mõju.
    Pankade piinliku või ebaeetilise informatsiooni avalikustamise olulisust vähendav tegur on juba keskajast tekkinud kujund, et pangad ongi kurjad, omakasupüüdlikud ja suunatud lihtrahva vastu. Sellise kujundi etaloniks peetakse mõistagi Wall Streeti, mille maine läbi elatud finantskriisiga viidi praktiliselt nulli. Raske on uskuda, et dokumendid WikiLeaksi veebilehel suudavad panga mainele rohkem kahju teha, kui maailmas valitsenud finantskriis, mis mõjutas inimesi üle kogu maailma ja mille alguse põhjuseks just neidsamu panku peeti.
    Wall Streeti pangad pole võõrad erinevatele skandaalidele ja kohtukaasustele, kuid need seigad pole takistanud pankadel teenimast miljarditesse dollaritesse küündivat aastakasumit. Tänavu kevadel sai avalikuks Goldmani ühe tippjuhi kirjavahetus enda armukesega, kus ta hooples, kuidas keerukate finantsinstrumentide loomisega saab inimesi rahast lagedaks teha. Selle loo ilmsiks tulek oli küll suur paljastus, kuid Goldmani tegevust pole see vähimalgi määral mõjutanud.
    Mida saab siis Assange läbi WikiLeaksi pakkuda, mis oleks sedavõrd šokeeriv, et võiks halvata nii suure panga nagu Bank of America tegevuse? Selleks ei saa olla midagi „piinlikku“ või „punastama ajavat“, sest viimased aastad on tõestanud selliste avastuste jõuetust midagi muuta. Midagi tõeliselt suurt saab vaid olla Enroni juhtumiga analoogset, kus paljastus firma kohustuste kantimine sel otstarbel loodud firmadesse ja firma juhid teenisid aktsionäride petmisega raha.
    Raske uskuda, et Assange’i valduses olev info võiks sedavõrd mõjukas olla. Senised WikiLeaksi paljastused on küll USA ajaloo suurimad olnud, kuid sisulisi muutusi pole nad endaga kaasa toonud.
    Bank of America koos mitmete teiste USA suurpankadega on Eesti investorite ühed enim kaubeldavad aktsiad, kuid ma julgen öelda, et suurt ohtu ei Bank of Americale ega Wall Streetile WikiLeaks endast ei kujuta. Suure tõenäosusega paljastab  WikiLeaks mõne panga suurjuhi ebakompetentsuse või ebaeetilise käitumise, mis paari nädalaga vajub unustuse hõlma. Panga aktsiale võib see piiratud lühiajalist mõju avaldada küll, kuid pikemaajalisele investorile julgen Bank of America aktsiat kindlasti soovitada.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Katariina Krjutškova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Inbank suutis kasumit kolmekordistada
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.