Wall Streeti tabab uus kriis?

Ka Bank of America on juba enam kui aasta viinud läbi endapoolset juurdlust, selgitamaks kas ja kuidas on dokumendid võinud lekkida kolmanda osapoole kätte. „Meil puuduvad tõendid sellise lekke kinnitamiseks,“ ütles panga pressiesindaja Wall Street Journalile. „Meie teada pole WikiLeaksil mingeid andmeid, mis puutuks Bank of Americaga kokku.“

Esimese reaktsioonina on investorid asunud panga aktsiaid müüma. Teisipäevaga kukkus Bank of America aktsia New Yorgi börsil üle 3%, 10,95 dollarini ning andmetest nähtub, kuidas kauplemine panga aktsiatega päeva teises pooles uudise peale hoobilt mitmekordistus. Sellist reaktsiooni võib pidada täiesti loomulikuks, kuid analüütikud ei näe WikiLeaksis esialgu mingit suurt ohtu.

Hetkel ei suuda keegi õieti ette kujutada või välja mõelda, mis info see peaks olema, mis suudaks oluliselt kahjustada nii suurt panka nagu Bank of America. Tõsi, avaldatav info võib panga juhtidele ja omanikele olla piinlik ja midagi võib ehk isegi USA Väärtpaberikomisjonile huvi pakkuvat leiduda, kuid paar päeva tagasi avalikustatud USA saatkondade salajased dokumendid olid ehe näide, et selline piinlik informatsioon ei oma mingisugust suurt mõju.

Pankade piinliku või ebaeetilise informatsiooni avalikustamise olulisust vähendav tegur on juba keskajast tekkinud kujund, et pangad ongi kurjad, omakasupüüdlikud ja suunatud lihtrahva vastu. Sellise kujundi etaloniks peetakse mõistagi Wall Streeti, mille maine läbi elatud finantskriisiga viidi praktiliselt nulli. Raske on uskuda, et dokumendid WikiLeaksi veebilehel suudavad panga mainele rohkem kahju teha, kui maailmas valitsenud finantskriis, mis mõjutas inimesi üle kogu maailma ja mille alguse põhjuseks just neidsamu panku peeti.

Wall Streeti pangad pole võõrad erinevatele skandaalidele ja kohtukaasustele, kuid need seigad pole takistanud pankadel teenimast miljarditesse dollaritesse küündivat aastakasumit. Tänavu kevadel sai avalikuks Goldmani ühe tippjuhi kirjavahetus enda armukesega, kus ta hooples, kuidas keerukate finantsinstrumentide loomisega saab inimesi rahast lagedaks teha. Selle loo ilmsiks tulek oli küll suur paljastus, kuid Goldmani tegevust pole see vähimalgi määral mõjutanud.

Mida saab siis Assange läbi WikiLeaksi pakkuda, mis oleks sedavõrd šokeeriv, et võiks halvata nii suure panga nagu Bank of America tegevuse? Selleks ei saa olla midagi „piinlikku“ või „punastama ajavat“, sest viimased aastad on tõestanud selliste avastuste jõuetust midagi muuta. Midagi tõeliselt suurt saab vaid olla Enroni juhtumiga analoogset, kus paljastus firma kohustuste kantimine sel otstarbel loodud firmadesse ja firma juhid teenisid aktsionäride petmisega raha.

Raske uskuda, et Assange’i valduses olev info võiks sedavõrd mõjukas olla. Senised WikiLeaksi paljastused on küll USA ajaloo suurimad olnud, kuid sisulisi muutusi pole nad endaga kaasa toonud.

Bank of America koos mitmete teiste USA suurpankadega on Eesti investorite ühed enim kaubeldavad aktsiad, kuid ma julgen öelda, et suurt ohtu ei Bank of Americale ega Wall Streetile WikiLeaks endast ei kujuta. Suure tõenäosusega paljastab  WikiLeaks mõne panga suurjuhi ebakompetentsuse või ebaeetilise käitumise, mis paari nädalaga vajub unustuse hõlma. Panga aktsiale võib see piiratud lühiajalist mõju avaldada küll, kuid pikemaajalisele investorile julgen Bank of America aktsiat kindlasti soovitada.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Katariina Krjutškova