Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Wall Streeti tabab uus kriis?

    WikiLeaksi juht Julian Assange on lubanud paljastada ühe USA suurpanga dokumendid, mis tema hinnangul võivad panga põlvili suruda. Kas Wall Streeti ootab uus kriis või on tegu tähelepanu otsimisega?

    Ajakirjale Fortune antud intervjuus tunnistas Assange, et uue aasta alguses avalikustab WikiLeaks „kümneid või isegi sadu tuhandeid dokumente“ ühe USA suurpanga kohta, kuid jättis täpsustamata, millise panga ja mis tüüpi informatsiooniga tegu on.
    „See annab tõese pilguheidu, kuidas tipptasemel pankade juhid käituvad ning ma eeldan, et see käivitab uurimised ja reformid,“ ütles Assange.
    Valida on paljude pankade vahel – JPMorgan Chase, Citigroup, Goldman Sachs, Morgan Stanley -, kuid üha kindlamalt arvavad eksperdid, et lekitatav info on seotud Bank of Americaga. Põhjus peitub nimelt selles, et läinud aasta oktoobris väitis Assange Computer Worldile, et nende omanduses on Bank of America ühe tippjuhi kõvaketas, mis sisaldab 5 gigabaidi eest informatsiooni.
    Ka Bank of America on juba enam kui aasta viinud läbi endapoolset juurdlust, selgitamaks kas ja kuidas on dokumendid võinud lekkida kolmanda osapoole kätte. „Meil puuduvad tõendid sellise lekke kinnitamiseks,“ ütles panga pressiesindaja Wall Street Journalile. „Meie teada pole WikiLeaksil mingeid andmeid, mis puutuks Bank of Americaga kokku.“
    Esimese reaktsioonina on investorid asunud panga aktsiaid müüma. Teisipäevaga kukkus Bank of America aktsia New Yorgi börsil üle 3%, 10,95 dollarini ning andmetest nähtub, kuidas kauplemine panga aktsiatega päeva teises pooles uudise peale hoobilt mitmekordistus. Sellist reaktsiooni võib pidada täiesti loomulikuks, kuid analüütikud ei näe WikiLeaksis esialgu mingit suurt ohtu.
    Hetkel ei suuda keegi õieti ette kujutada või välja mõelda, mis info see peaks olema, mis suudaks oluliselt kahjustada nii suurt panka nagu Bank of America. Tõsi, avaldatav info võib panga juhtidele ja omanikele olla piinlik ja midagi võib ehk isegi USA Väärtpaberikomisjonile huvi pakkuvat leiduda, kuid paar päeva tagasi avalikustatud USA saatkondade salajased dokumendid olid ehe näide, et selline piinlik informatsioon ei oma mingisugust suurt mõju.
    Pankade piinliku või ebaeetilise informatsiooni avalikustamise olulisust vähendav tegur on juba keskajast tekkinud kujund, et pangad ongi kurjad, omakasupüüdlikud ja suunatud lihtrahva vastu. Sellise kujundi etaloniks peetakse mõistagi Wall Streeti, mille maine läbi elatud finantskriisiga viidi praktiliselt nulli. Raske on uskuda, et dokumendid WikiLeaksi veebilehel suudavad panga mainele rohkem kahju teha, kui maailmas valitsenud finantskriis, mis mõjutas inimesi üle kogu maailma ja mille alguse põhjuseks just neidsamu panku peeti.
    Wall Streeti pangad pole võõrad erinevatele skandaalidele ja kohtukaasustele, kuid need seigad pole takistanud pankadel teenimast miljarditesse dollaritesse küündivat aastakasumit. Tänavu kevadel sai avalikuks Goldmani ühe tippjuhi kirjavahetus enda armukesega, kus ta hooples, kuidas keerukate finantsinstrumentide loomisega saab inimesi rahast lagedaks teha. Selle loo ilmsiks tulek oli küll suur paljastus, kuid Goldmani tegevust pole see vähimalgi määral mõjutanud.
    Mida saab siis Assange läbi WikiLeaksi pakkuda, mis oleks sedavõrd šokeeriv, et võiks halvata nii suure panga nagu Bank of America tegevuse? Selleks ei saa olla midagi „piinlikku“ või „punastama ajavat“, sest viimased aastad on tõestanud selliste avastuste jõuetust midagi muuta. Midagi tõeliselt suurt saab vaid olla Enroni juhtumiga analoogset, kus paljastus firma kohustuste kantimine sel otstarbel loodud firmadesse ja firma juhid teenisid aktsionäride petmisega raha.
    Raske uskuda, et Assange’i valduses olev info võiks sedavõrd mõjukas olla. Senised WikiLeaksi paljastused on küll USA ajaloo suurimad olnud, kuid sisulisi muutusi pole nad endaga kaasa toonud.
    Bank of America koos mitmete teiste USA suurpankadega on Eesti investorite ühed enim kaubeldavad aktsiad, kuid ma julgen öelda, et suurt ohtu ei Bank of Americale ega Wall Streetile WikiLeaks endast ei kujuta. Suure tõenäosusega paljastab  WikiLeaks mõne panga suurjuhi ebakompetentsuse või ebaeetilise käitumise, mis paari nädalaga vajub unustuse hõlma. Panga aktsiale võib see piiratud lühiajalist mõju avaldada küll, kuid pikemaajalisele investorile julgen Bank of America aktsiat kindlasti soovitada.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Katariina Krjutškova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.