• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi rahandusminister manitseb laenurallit ohjama

    Nüüd kus võlakriis Euroopas on nõudnud Iirimaa näol järjekordse ohvri, on Rootsi kodumajapidamiste võlakoorma kiirest kasvust saanud pakiline probleem poliitikute päevakorras.

    Rootsi rahandusminister Anders Borg kutsub keskpanka ja finantsinspektsiooni kaaluma täiendavaid meetmeid laenukoormuse kiire kasvu ohjeldamiseks. 1. oktoobrist jõustunud piirang, mis ei võimaldada pangal laenu anda enam kui 85% ulatuses vara väärtusest, pole turgu piisavalt jahutanud, kirjutab Dagens Industri.
    Muuhulgas on arutusel eluasemelaenu intresside maksusoodustuste vähendamine.
    Borgi sõnul pole aga tema asi meetmeid ette kirjutada. „See on vastutavate ametivõimude töö, kuid loomulikult oleme me omaltpoolt valmis seda toetama,“ ütles Borg.
    Borgi sõnul ei tähenda Rootsi tugevad makronäitajad, et riik on immuunne sellistele probleemidele, mis tabasid Iirimaad. „Me ei või lasta pankadel sel moel tegutseda, et liigume Iiri või Islandi kursil,“ ütles Borg.
    Muret teeb ministrile Rootsi kodumajapidamiste kiire laenukasv, 9% aasta baasil, mis on muu maailmaga võrreldes kõrge näit. Samuti on kinnisvara hinnad Rootsis erinevalt enamikest teistest riikidest kriisis tõusu jätkanud.
    Borg jätkab teravat tooni Rootsi pankade aadressil.
    Eile manitses Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves panku mitte dividende maksma, vaid selle asemel oma kapitalivarusid täiendama. Sama peab õigeks Borg.
    „Meil on eriline olukord pankadega, millel on ulatuslik tegevus teistes riikides. See kätkeb endas täiendavat riski nii pankadele kui meile. Sel põhjusel on mõistlik, et nad oleksid eriti ettevaatlikud ning omaksid väga head kapitalikatet,“ ütles Borg. „See on nende endi huvides. Kui nad meie juurde tulevad ja kapitali vajavad, siis sellised pangad riigistatakse.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.