• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poola passib parajat eurohetke

    Poola Keskpanga juht Marek Belka sõnul ei peaks Poola kiirustama euro kasutuselevõtuga niikaua, kuni Euroopa Liit kohandab oma poliitinstitutsioone ja majandust.

    „Euroopa rahaliit on ambitsioonikas kuid lõpetamata projekt, kuna Euroopa Liidul puudub ühine eelarve ja tsentraliseeritud rahanduspoliitikat,“ ütles keskpankur möödunud neljapäeval Krakowis peetud loengus.
    „Selle aseainena on olemas küll härrasmeeste kokkuleppe ehk Maastricht kriteeriumid, kuid praeguseks on välja tulnud, et puudub piisavalt härrasmehi,“ lisas Belka. Ehkki praeguses olukorras oleks euro kasutuselevõtt hüpoteetiline, siis üldises plaanis toetab Belka siiski Poolas üleminekut millalgi eurole.
    Septembri keskel Eesti europidustusel osalenud Belka ütles, et nad kadestavad eurotsooniga liituvat Eestit ning euroala on saanud endale Eesti näol ühe tugevaima liikme.
    Siiski ütles ta juba toona, et poolakate toetus on euroga liitumisele vähenenud ning kuna eurotsoon on ümberehitusfaasis oleks taktika mõitlik oodata ära kuni uus arhitektuur paika saab.
    Kui eestlaste kätte jõuab euro vähem kui nelja nädalaga, siis poolakate europlaanid on küllalt ebamäärased. Poola rahandusminister Ludwik Kotecki ütles novembri keskel, et kui praegused makromajandusnäitajad püsivad on Poolal võimalus eurotsooniga liituda 2015. aastal ning ametliku eurotsooniga liitumise tähtajaga võiks nad välja tulla alles 2012. aastal.
    Ehkki Poolal on oma valuuta on ta viimase aasta jooksul üsnagi hästi eurost kinni hoidnud. Nii näiteks on valuuta liikunud aasta jooksul 3,73-4,08 krooni vahel ehk vaid kümne protsendises koridoris.
    Küll aga liikus valuuta väga tugevalt turgude meelevallas 2008. aasta juulist kuni 2009. aasta veebruarini, mil 4,9 krooni maksnud Poola zlott kukkus  vaid 3,2 kroonini. Valuuta devalveerumine muutis riigi ekspordisektori hästi konkurentsivõimeliseks mis lisaks tugevale sisemaisele nõudlusele suutis poolakad päästa majanduslangusest nii 2008 kui ka 2009. aastal.
    Autor: Raivo Sormunen, Kadri Paas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.