Euroopa Liidul tuleb euroala kriisiabi seadusesse raiuda

Eile Bundestagis Saksamaa seisukohti tutvustades kordas kantsler Angela Merkel vastuseisu euroala ühiste võlakirjade emiteerimisele ning kevadel loodud 750 miljardi euro suuruse kriisifondi suurendamisele. Sellega on Merkel eri meelt ka Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet'ga, kes soovitas liikmesriikidel ilmutada maksimaalset paindlikkust nii abifondi suuruse kui ka võimalike kasutusviiside osas.

Küll aga võib Saksamaa nõustuda Euroopa Keskpanga kapitali suurendamisega, mida arutab täna keskpanga nõukogu. Ülemkogul osalev Jean-Claude Trichet võib sellise ettepaneku valitsusjuhtidele esitada juba täna ühises õhtusöögilauas. See kindlustaks panga rahavarusid ning võimaldaks vajadusel suurendada euroala võlakirjade tugioste.

Eelkõige oodatakse seekordselt Ülemkogult euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi loomise otsust, mis käivituks 2013. aastast, mil praegune kriisimehhanism aegub.

Selleks nõuab Saksamaa muudatuse sisseviimist Lissaboni lepingusse, et kriisiabil oleks õiguslik alus. Algse kavandi järgi koosneb muudatus kahest lausest ega kujuta sisuliselt uute volituste delegeerimist Euroopa Liidu tasandile - nii pole riski, et euroala stabiilsusmehhanismi loomine mõnes riigis rahvahääletusel läbi põruks.

Merkel rõhutas eile, et Saksamaa jaoks on oluline, et kriisiabi kasutamine oleks seotud karmide tingimustega ning et seda kasutatakse vaid viimases hädas.

Uus mehhanism näeb ette võimaluse kaasata erainvestoreid, kui hädalise riigi võlad vajavad restruktureerimist. Mehhanism käivitub, kui liikmesriigid üksmeelselt otsustavad, et euro stabiilsus on ohus. Kaasa võivad selles lüüa ka euroala välised riigid nagu tegid äsja Iirimaa abistamisel Rootsi, Taani aj Suurbritannia. Täpsemad detailid töötavad rahandusministrid välja kevadeks.

Põgusamalt on tippkohtumisel plaanis puudutada ka Euroopa Liidu järgmist eelarveperspektiivi ajavahemikuks 2014-2020, kus eelkõige Suurbritannia sooviks eelarvet väiksemaks lõigata. Riikidele nagu Eesti tähendaks see vähem raha struktuurifondide jaoks. Tõsisemaid vaidlusi siin siiski ei oodata - Ülemkogu põhifookus on võlakriisil.