• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liidul tuleb euroala kriisiabi seadusesse raiuda

    Seda nii pikemas perspektiivis püsiva kriisihaldusmehhanismi näol, mis nõuab muudatust ELi aluslepingus, kui ka juba käivitatud meetmete võimalikuks täiustamiseks.
    Turud euroala riikidele hingetõmbepausiks aega ei anna. Äsja kärpis reitinguagentuuri S&P juba ka suure võlakoormaga Belgia reitinguväljavaadet ning agentuurilt Moody's sai uue kärpehoiatuse Hispaania. See seadis ühisraha euro eile taas surve alla.
    Ebakindlust on turgudele lisanud liikmesriikide väga suured ja varjamata erimeelsused selles osas, mida kriisi ohjeldamiseks edasi teha. Ilmne on, et abipakett Iirimaale kriisi levikut ei peatanud, kuid euroala mõjukaim ja jõukaim riik Saksamaa on enamuse uutest algatustest üksteise järel tagasi lükanud.
    Eile Bundestagis Saksamaa seisukohti tutvustades kordas kantsler Angela Merkel vastuseisu euroala ühiste võlakirjade emiteerimisele ning kevadel loodud 750 miljardi euro suuruse kriisifondi suurendamisele. Sellega on Merkel eri meelt ka Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet'ga, kes soovitas liikmesriikidel ilmutada maksimaalset paindlikkust nii abifondi suuruse kui ka võimalike kasutusviiside osas.
    Küll aga võib Saksamaa nõustuda Euroopa Keskpanga kapitali suurendamisega, mida arutab täna keskpanga nõukogu. Ülemkogul osalev Jean-Claude Trichet võib sellise ettepaneku valitsusjuhtidele esitada juba täna ühises õhtusöögilauas. See kindlustaks panga rahavarusid ning võimaldaks vajadusel suurendada euroala võlakirjade tugioste.
    Eelkõige oodatakse seekordselt Ülemkogult euroala püsiva kriisihaldusmehhanismi loomise otsust, mis käivituks 2013. aastast, mil praegune kriisimehhanism aegub.
    Selleks nõuab Saksamaa muudatuse sisseviimist Lissaboni lepingusse, et kriisiabil oleks õiguslik alus. Algse kavandi järgi koosneb muudatus kahest lausest ega kujuta sisuliselt uute volituste delegeerimist Euroopa Liidu tasandile - nii pole riski, et euroala stabiilsusmehhanismi loomine mõnes riigis rahvahääletusel läbi põruks.
    Merkel rõhutas eile, et Saksamaa jaoks on oluline, et kriisiabi kasutamine oleks seotud karmide tingimustega ning et seda kasutatakse vaid viimases hädas.
    Uus mehhanism näeb ette võimaluse kaasata erainvestoreid, kui hädalise riigi võlad vajavad restruktureerimist. Mehhanism käivitub, kui liikmesriigid üksmeelselt otsustavad, et euro stabiilsus on ohus. Kaasa võivad selles lüüa ka euroala välised riigid nagu tegid äsja Iirimaa abistamisel Rootsi, Taani aj Suurbritannia. Täpsemad detailid töötavad rahandusministrid välja kevadeks.
    Põgusamalt on tippkohtumisel plaanis puudutada ka Euroopa Liidu järgmist eelarveperspektiivi ajavahemikuks 2014-2020, kus eelkõige Suurbritannia sooviks eelarvet väiksemaks lõigata. Riikidele nagu Eesti tähendaks see vähem raha struktuurifondide jaoks. Tõsisemaid vaidlusi siin siiski ei oodata - Ülemkogu põhifookus on võlakriisil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".