Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandustootmise võtavad üle suuremad

    2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on põllumajanduslike majapidamiste arv eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes vähenenud ligi kolm korda, samal ajal kui kasutatava põllumajandusmaa pind on suurenenud 8%, teatab statistikaamet.

    See näitab, et põllumajandustootmine koondub üha enam suurtesse majapidamistesse.
    Põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, kelle valduses on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Erinevate administratiivandmete ja alates 2001. aastast kogutud statistilise info alusel koostatud loendusnimekirjas sisaldunud ligi 30 000 majapidamisest teatas koguni kolmandik, et on põllumajandustegevuse lõpetanud või nende maakasutus on langenud alla ühe hektari.
    Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine on toimunud põhiliselt väiksemate, alla 10-hektarilise põllumajandusmaaga majapidamiste arvel. Vähenenud on ka 10 kuni 100-hektariliste majapidamiste arv. Samas kui suurte, üle 100 hektari põllumajandusmaaga majapidamiste arv on suurenenud ligi kaks korda. Majapidamiste arvu väga suur vähenemine ei tähenda põllumajandustootmise kadumist. Eestis on ligi 938 800 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, mis on 8% enam kui eelmise loenduse ajal. Osaliselt on kasv seletatav hooldatava püsirohumaa lisandumisega alates 2007. aastast.
    Toimunud on põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse. 2010. aasta loenduse andmetel on juba ligi kolm neljandikku kasutatavast põllumajandusmaast üle 100-hektariliste majapidamiste valduses. Karjapidamises on koondumine veelgi suurem — üle kolme neljandiku veistest peetakse vähemalt sajapealistes karjades.
    2010. aasta põllumajandusloenduse tulemusi pole Euroopa Liidu (EL) riigid veel avaldanud ja selle põhjal rahvusvahelist võrdlust teha ei saa. Samas saab Eesti 2010. aasta loenduse esialgseid tulemusi võrrelda EL viimase suurema põllumajandusuuringu 2007. aasta tulemustega. Eesti põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus on üheksa aastaga tõusnud 16 hektarilt 48 hektarile, see on ligi neli korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2007. aastal 13 ha). Põllumajandusliku majapidamise keskmise suuruse järgi on Eesti ühes grupis niisuguste riikidega nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Keskmiselt kõige suuremad majapidamised on Tšehhis ja Taanis.
    Kui Euroopa Liidus oli 2007. aastal üle 100-hektariliste majapidamiste valduses 47% põllumajandusmaast, siis Eestis oli see näitaja 2010. aastal 73%. Põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste kätte oli Eestist suurem veel vaid Slovakkias, Tšehhis ja Bulgaarias. Ka veisekasvatuse koondumine suurte majapidamiste kätte on Eestis üks EL suuremaid.
    Majapidamiste arvu vähenemine ja põllumajandustootmise koondumine suurematesse majapidamistesse on iseloomulik kogu Euroopa Liidule, kuid Eestis toimub see kordades kiiremini kui EL-is keskmiselt.
    Eestis toimus põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini 2010. Loenduse lõplikud tulemused avaldab Statistikaamet 15. detsembril 2011. Tulemused sisaldavad ülevaadet majapidamiste juhtimise, rendisuhete, taime- ja loomakasvatuse ning nende tootmismeetodite, tööjõu struktuuri ning muude tulutoovate tegevuste kohta. Avaldatakse ka majapidamiste jaotus majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi.
    Põllumajandusloendus toimus Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal. Euroopa Liidu riikides toimub põllumajandusloendus 2009. ja 2010. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad põllumajandusloendused iga kümne aasta järel.
    Eesti 2010. aasta põllumajandusloenduse korraldamist rahastas osaliselt Euroopa Liit.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Rakvere ettevõtja ja Eesti 200 poliitik kandis lastelaagri raha enda osalusega firmasse
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.