Eesti Disaini maja peab olema magnetiks ettevõtjatele, kes võiksid tootearenduses enam disanereid palgata ning suurtellimuste täitmisel koostööd teha, lausus Eesti Disainerite Liidu juht Ilona Gurjanova.
Eile avati Kalasadama 8 ruumides Eesti Disaini maja ning Gurjanova selgitas, et aeg oli sellise koha avamiseks küps, kus saaks Eesti disaini vaadata ja katsuda. „Avasime sügisel Helsingi Eesti Majas Eesti disaini showruumi ning nüüd me avasime selle ka Tallinnas."
"See pole niivõrd kauplus, vaid näidisteruum, kus saab disaini tellida ja kontrollida selle potentsiaali. See aitaks suurematele tellimustele välja minna koostöös ettevõtjatega. See on üks põhiline Eesti Disaini maja eesmärk – et olla magnetiks ettevõtetele, et nad ikkagi hoogustaks disainerite palkamist oma tootearenduses," rääkis Gurjanova.
Gurjanova tõdes, et Eesti disaineritel lihtne pole, kuna konkurents ning surve hindadele kasvab. "Eestis toodetud asjadega on see probleem, et me pole väga konkurentsivõimelised. Olukord on raske, kuna meil on nii väiksed tiraažid ning toote omahind tuleb päris kõrge."
"Meie vajadus on riske ettevõtjatega jagada, me ei suuda tellida mingit eset tuhat tükki, et oma hinda väiksemaks teha. Meil ei ole raha, et selline asi välja osta. Kui meil on aga partneriks mõni ettevõtja, kellel on endal müügikanalid olemas, siis on see koostöö meie eesmärk," selgitas liidu juht.
Novembri lõpus avas vanas Lutheri vineerivabrikus uksed Eesti disaini müüv Lutheri Stuudio. “Lutheri Stuudio on eelkõige kauplus, kuid meie oleme lisaks galeriile ka kompetentsikeskus, kust saab disainiinfot ja meie oleme otseses suhtluses disainiliidu liikmetega, kelle tööd me eelkõige väljapanekus eelistame,“ selgitas Gurjanova.
Gurjanova sõnul on Eesti Disaini maja renditud 2,5 aastaks Ivo Nikkololt. "Kokkuleppe tõttu ei saa hindu avaldada, kuid kuna tegemist on disaineriga, siis on ta meile vastu tulnud," märkis ta.
Seotud lood
Disainerid, kes sõna otseses mõttes teevad tööd, saavad ka rasketes majandustingimustes hakkama. Ise tuleb toodete potentsiaali näidata, otsida partnereid ja müüa, lausus Tekstiil Ruumis OÜ disainer Monika Järg.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele