Nordea osaluse müük pälvib kriitikat

Teisalt kardetakse, et nüüd on Nordea sammukese võrra ammu spekuleeritud ühinemistehingule lähemal, mis Rootsi pangandusturul niigi küsitavalt toimivat konkurentsi veelgi halvendada riskib.

Samas arvab SEB panga juht Annika Falkengren, et suure ühinemistehingu parim aeg Rootsi panganduses on juba möödas.

Sampo suurendas osalust. Veidi üle 11% läinud nädalal ööl vastu reedet müüki paisatud 255 miljonist Rootsi riigile kuulunud Nordea panga aktsiast ostis kindlustuskontsern Sampo, suurendades oma osaluse pangas 21,3 protsendile. Kokku jagunesid aktsiad 200 ostja vahel, kelle seas olid mitmed institutsionaalsed investorid.

"Me ei välista, et paneme müüki kogu riigi osaluse," ütles reedel Rootsi finantsturgude minister Peter Norman, kes vastutab valitsuse erastamisplaanide elluviimise eest.

Aktsiad müüdi hinnaga 74,5 Rootsi krooni tükk, mis oli 5% odavam neljapäevasest sulgemishinnast. Tehingu järel kahanes Rootsi riigi osalus 13,5%-le.

Müügist saadud 19 miljardit Rootsi krooni kasutab valitsus riigivõla vähendamiseks.

Rootsi suurima opositsioonipartei sotsiaaldemokraatide kõneisik majandusküsimustes Thomas Östros ei pea valitsuse tegevust õigeks. "Võlga tuleks vähendada Nordea dividendituludest, mitte tulu tootvate varade müügist saadud rahast," ütles Östros uudisteagentuurile TT.

Dividendidest oleks riigile rohkem kasu olnud. Normani sõnul on aga riigivõla vähenemisest vähenevad intressid sama suured kui dividendid, mis riik Nordeast saanud oleks. Müügiotsust põhjendas ta sellega, et pankade aktsiad on riskantsed varad ning riik ei peaks koolidele, tervishoiule ja muuks otstarbeks vaja minevat maksumaksjate raha sellisel moel investeerima. Samuti on parem, kui riigil on panganduses selge roll.

Nordea aktsiate müük oli Rootsi valitsuse uue mandaataja esimene erastamistehing. Valitsusel pole aga parlamendis enam enamust ning opositsioon plaanib näiteks TeliaSoneras riigi osaluse müügi blokeerida.

Parim aeg pankade ühinemiseks on möödas. Riigi taandumine Nordeast ei võimalda enam kaasa rääkida panga suunavalikutes, muretseb endine diplomaat Gösta Grassman nädalavahetusel ajalehes Dagens Industri ilmunud arvamusartiklis. Nii on oht, et oligopoolne olukord Rootsi pangandusturul süveneb veelgi, kui kevadel tõenäoliselt Nordea nõukogu esimeheks tõusev Sampo juht Björn Wahlroos oma plaanid "superpanga" loomisest ellu viib.

Samas lehes nendib aga SEB juht Annika Falkengren, et parim aeg pankade ühinemiseks on juba möödas - hästi saanuks seda teha kriisi ajal, kui näiteks Swedbank aktsionäridelt kahel korral raha juurde küsis. Praegu on kõik pangad jälle tugevalt jalgel.