Masu järel annab EAS vähem toetusi

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets sõnas, et mullu ja tunamullu otsustas riik teadlikult investeerida rohkem hilisemate aastate arvel. "Praegu on seetõttu lõppenud tehnoloogiainvesteeringute toetus uutesse seadmetesse investeerimiseks, et suurendada tootlikkust - just selle programmi raha toodi ettepoole," märkis ta.

Alamets lisas, et endiselt on avatud aga tootearenduse programm, kust ettevõtja saab jooksvalt taotleda toetust kuni 2 miljonit eurot taotluse kohta. "Samuti eraldas riik osa ettevõtlustoetusteks algselt kavandatud vahendeid suurusjärgus ca 1 miljard krooni KredExi käsutusse majanduse elavdamise paketi rakendamiseks," märkis ta.

Paariks aastaks oleks veel vaja intensiivset toetuspoliitikat. "Kindlasti avaldab ettevõtlustoetuste eelarve vähenemine negatiivset mõju - nüüd, kui on õige aeg investeerida ja uutele turgudele siseneda, oleks veel võib-olla üheks-kaheks aastaks vaja intensiivset toetuspoliitikat," rääkis EVEA president Marina Kaas. Enim ehk üle kümne korra on kahanenud tänavu tehnoloogiainvesteeringute toetus. Kui mullu oli valdkonna toetusi 24,9 miljonit eurot, siis tänavu on see 2,1 miljonit eurot.

Kaas märkis, et EVEA on struktuurifondide asutuste seirekomisjonis oma ettepanekutega hüüdjaks hääleks jäänud. "Olime vastu, kui toetusperioodi 2007-2013 alguses võeti kohe tehnoloogia toetamise meetmest 100 miljonit krooni eelarvest ära ja anti KredExile üle roteeruvaks rahaks, mida antakse välja garantiidena, aga mis tulevad iseenesest ju tagasi," rääkis Kaas. EVEA majandusministeeriumis rääkinud, et oleks aeg see 100 miljonit sinna tagasi panna ja teha veel üks voor tehnoloogiainvesteeringute toetust. "Probleem on selles, et need otsused tehakse komisjonides mitte otseselt hääletades, aga arvestades pooldajate ja vastaste osakaalu. Kuna ettevõtjate esindajate osakaal on seal alati mitu korda väiksem kui riigisektori esindajate oma, siis ka otsused on rohkem riigi kui ettevõtjate nägu," tõdes Kaas.

Teadust ja innovatsiooni toetatakse enam. Mõned ettevõtlustoetuste eelarveread on siiski kergelt kasvanud - teadus- ja arendustegevuse toetuste eelarve on kerkinud mulluselt 11,5 miljonilt eurolt tänavu 16 miljonile eurole ning innovatsiooniprojektide toetused on kasvanud 849 213 eurolt 960 000 eurole. "Teadust tuleb toetada nii, et see on tagastamatu, aga kui me toetame teadust ettevõtluse toetamise sildi all, siis peaks seal olema eesmärk, et välja kooruvad ettevõtted konkreetsete uute toodetega, mis murravad sise- või maailmaturule," märkis Kaas.

EVEA: teaduse asemel võiks rohkem innovatsiooni toetada. EVEA juht leiab, et siin on tulemi protsent senini hästi väike. "Raha hulka küll suurendatakse teadusarengule, aga sellest on väga suur osa mittetootlikud investeeringud. Oma positsioonilt vaadatuna ma ütleks, et pigem võiks kärpida natukene teadust ja väga tõsiselt fokuseerida innovatsioonitoetused sellistele projektidele, kus on väga selge ettevõtjate poolt ja väga selge turuväljund ka ettevõtluse tasandil olemas," märkis EVEA president. "Siis see raha toodab raha ja töökohti juurde, mille nimel tegelikult struktuuritoetuseid antakse," lausus Kaas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja Piret Treibergi sõnul on ettevõtlustoetuste mahu tinglikul vähenemisel mitmeid põhjusi. "Viimasel paaril aastal aset leidnud ulatuslik majanduslangus tingis teatud kiireloomuliste toetusmeetmete kasutuselevõtu ettevõtluskeskkonna elavdamiseks," ütles ta. Samuti on mõne toetusmeetme maht tema sõnul täis, nii näiteks ei toimu 2011. aastal enam tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuteks mõeldud toetusskeemis suuremahulisi taotlusvoore.

Ettevõtja: peame ise hakkama saamaEASilt korduvalt toetust saanud nafta- ja gaasitööstuse jaoks metallkonstruktsioonide ja seadmete tootja E-Profiili juht Toomas Jõgi märkis, et küsimus on selles, kui palju on eraldatud toetustest kasutusele võetud. "Me ei tohi ära unustada, et 60% tuleb ise investeerida," tuletas ta meelde.

Jõgi sõnul on esimene teema see, kas näiteks eelmisel-üle-eelmisel aastal saadud toetused on läinud juba rakendusse. "Kui mul oleks need andmed, kas kõik tehtud otsused on pööratud investeeringutesse, siis on selge see, et ettevõtjana on mul kahju, et toetused on vähenenud," märkis Jõgi. "Kuid teiseks oli see toetus selleks, et just põhjast välja tulla. Kui praegu on juba natuke tõusu, siis ettevõtjad võib-olla peavad natuke rohkem ise hakkama saama."

Erinevate toetusvaldkondade kasvu ja kahanemist kommenteeris ettevõtja, et kui me tahame suuremat lisandväärtust ja räägime oma tootest ja disainist, siis selge on see, et teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooniprojektide toetused aitavad seda teha. "Kuid teiselt poolt me ei tohi ära unustada, et me oleme allhankeriik ning allhankijalt nõutakse just vastupidi lihtsalt head tehnoloogiat ja tootmisvõimsust," lisas ta.

TaustTehnoloogiatoetuse muutumisedTehnoloogiainvesteeringu toetusmeetme eelarve oli algselt planeeritud 680 mln krooni, millest tõsteti KredExi elluviidud ettevõtjate erakorralise tugipaketi jaoks 100 mln krooni. Seega jäi meetme eelarveks 580 mln krooni.2010. aastal tõsteti tehnoloogiainvesteeringumeetmesse juurde 364 mln krooni täiendavaid vahendeid. Selle summa eest korraldati 2010. aastal III tehnoloogiainvesteeringute taotlusvoor. Meetme kogu eelarveks kujunes 944 mln krooni.KredExi elluviidav tugipakett sisaldas laenumeetmeid, seega laekuvad ettevõtjatele väljalaenatud summad tagasi aja jooksul, mitte korraga.tehnoloogiainvesteeringu toetusmeetme raames ei ole praegusi võimalusi arvestades plaanis täiendavaid taotlusvoore korraldada.Allikas:majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlustalituse juhataja Piret Treiberg