Seadus nõuab Eesti Postilt kahjumit

Jaana Pikalev 18. mai 2011, 00:00

Eesti Post ise on tegelikult kasumit teeniv ettevõtte. Mullu oli firma äritulu 53,2 miljonit eurot ning puhaskasumiks deklareeriti isegi 7,3 miljonit eurot. Kuid ettevõttel on kuni 2014. aasta sügiseni kohustus pakkuda üleriigilist universaalset postiteenust, mis on aga selgelt kahjumlik. Ettevõtte universaalse postiteenuse käive oli mullugi väiksem kuludest, mistõttu universaalpostiteenuste osakaal oli kahjumis 0,8 miljoni euroga. Ettevõtte nõukogu esimees Meelis Atonen hoiatas viimasel pressikonverentsil avalikkust, et Eesti Post võib kahjumlikust ärist lausa loobuda. Kui problemaatiline on ettevõtte jaoks universaalse postiteenuse osutamine ning millised on ettevõtte tulevikuplaanid, rääkis intervjuus Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas.

Kui tõsine on hoiatus, et Eesti Post võib universaalse postiteenuse pakkumise lõpetada? Pigem näitab see avaldus, kui tõsiselt me sellesse probleemi suhtume. Universaalne postiteenus (UPT) toodab meile kahjumit ja äriettevõttena on meil on täpselt samasugused eesmärgid nagu teistel äriühingutel. Me ei saa ettevõtte juhtidena jätta reageerimata, et üks kohustuslik osa meie ärist toodab meile kahjumit.

Milliseid võimalusi te näete, et ettevõte sellest kahjumist välja tuleks? Välja on pakutud kolm varianti. Esimeseks on teenuse hinna tõstmine. Kusjuures, meie seda hinda ei määra. Konkurentsiamet peab tegema ettepaneku ministeeriumile universaalse teenuse hinna muutmiseks. Samas oleme välja öelnud, et olulist hinnatõusu me ei poolda, see ainult kiirendaks teenuse tarbijate vähenemist.

Teine variant on universaalse postiteenuse maksemäära muutmine, mida turuosalised maksavad kompensatsiooniks, mis peaks kahjumit katma. Paraku see mehhanism ei tööta, sest praegu ei kogune selleks reaalselt raha. Turul pole ju osalejaid. Express Postil on nii väike turuosa, et nende kompensatsioon ei kata meie kahjumit. Siin peab ka konkurentsiamet tegema ettepaneku maksemäära muutmiseks, mis on vabariigi valitsuse pädevuses. Samas pole seegi tegelikult hea lahendus. Maksemäära muutmisega hävitaksime üldse konkurentsi siin turul.

Kolmas võimalus, millest me räägime ja mis ongi asja mõte, on postivõrgule seatud nõuete muutmine. Kui me räägime postivõrgust, siis räägime kahest võrgust - jaevõrk ehk postkontorid ja kandevõrk ehk kirjakandjad ja autod jne.

Postkontorite võrgule seatud nõuded tulevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusest, mis ütleb, et meil peab igas omavalitsuses olema vähemalt üks postkontor ja lisaks üks kontor iga 2500 elaniku kohta maapiirkonnas ning 20 000 elaniku kohta linnas. Seega ainuüksi Tallinnas on 400 000 inimest ja meil peab siin olema vähemalt 20 postkontorit. Need tingimused tuleb üle vaadata, sest postkontorite võrk ei ole kooskõlas äridünaamika ja inimeste tarbimisharjumustega.

Mis teeb selle teenuse osutamise postkontoritega nii keeruliseks? Postkontoreid ei ole nii palju vaja. Postkontorite võrk on ettevõtte jaoks tohutu suur kulu, vanas rahas oli see 340 miljonit krooni.

Kui me vaatame kirjateenust, mis annab suurema osa meie tuludest, siis universaalne kirjateenus on sellest tegelikult ainult 10-15 protsenti ehk siis 85-90 protsenti postiteenusest ongi praegu vabal turul, kus me konkureerime. Need kirjad on enamasti arved, mis ei puutu mitte kuidagi postkontoritesse. Need on PDF-kujul arved, me prindime need siin välja ja saadame kirjakandjatega laiali, postkontorit pole selleks ju vaja. Kontorit oli vaja, sest harjumused olid teised - polnud e-posti, pensionit maksti postkontorites jne.

Kui räägitakse, et postivõrk peab olema selleks, et tagada kodanikele ligipääs universaalsele postiteenusele, siis selleks, et saata või saada kirja või pakki, ei pea olema postkontorit. Teenus peab säilima, aga teenuse osutamise kriteerium ei pea olema postkontor. Lahenduseks pakume näiteks postmarke kauplustes või paneme kirjakandjad seda teenust tegema, võimalusi on palju.

Postiturg avati, aga midagi eriti ei muutunud? Eestis on ju firmasid, mille korporatsioonides on ka postifirmasid, miks nad ei tule siia konkureerima? Vastus peitub meie turu suuruses - ehk siis pigem väiksuses - ja selles, kui kiiresti kirjamahud langevad. Siia turule sisenemise barjäärid on praegu väga kõrged. Mahud kukuvad nii kiiresti, sellepärast juba keegi ei taha tulla.

Konkurents on see, kui ettevõtetel on teenuse osutamiseks ühesugused võrdsed tingimused.

See ei ole normaalne konkurents, kui üks ettevõte peab osutama teenust üle Eesti ja teine osutab oma teenust seal, kus tema tahab, ja nende hindadega, millega ta tahab. See ei ole päris õige, kui ei ole paika pandud, kui suur on universaalse postiteenuse kasum või kahjum.

Ma toon näite. Paneme kaks jooksjat joonele sadat meetrit jooksma, aga ühele paneme 100 kg kive taskusse - pole ju õiglane. Just see iseloomustab praegust konkurentsi ja Eesti Posti seisu turul.

Kas tulevikus võib mõni konkurent tekkida? Ma ei välistaks, aga ma arvan, et ei tulda kirjaturule. Tullakse äkki mingile kindlale osale või piirkonda. Üleriigilist konkurentsi teenuste osas ma ei usu. Kui me kõrvutame Euroopaga, siis kõige liberaalsem turg on praegu näiteks Rootsis, kus turg on avatud juba 1992. aastast. Aga ikkagi on Rootsi Postil 70-80% suurune turuosa. Konkurendiks on Norra Post koos tütarettevõtetega, aga nad tegutsevad ainult kindlas piirkonnas ega toimeta kirju kätte isegi mitte iga päev.

Kui palju on kirjateenuste osakaal vähenenud aastatega, räägitakse kuni 70protsendilisest mahtude langusest? See on prognoos kuni 2015. aastani. Pool sellest langusest on juba toimunud. 2005. aastal oli meil 62 miljonit kirja, eelmisel aastal oli 44 miljonit kirja. 2015. ennustame, et alles jääb ainult 20 miljonit kirja. Ja see langus tulebki peamiselt sellest, et arved hakkavad järjest enam liikuma teistmoodi - elektrooniliselt. Inimeselt-inimesele saadetavate kirjade hulk nii drastiliselt tõenäoliselt ei lange. Arvete osakaal lihtsalt kukub.

Et siis postiteenus kui selline ei kao? Ei, ma arvan küll, et teenus kui selline ei kao kuskile. Riik on võtnud kohustuse, mida täidab tegevusloa alusel Eesti Post. Kuid selle äri mängureeglid tuleb üle vaadata nii, et riigi huvid ja ka postifirma ärihuvid oleksid kaitstud.

Postkontorite sulgemine on seega lihtsalt inimestele emotsionaalne teema? Eks ikka. Ma alati tahaksin küsida nende käest, kes sulgemisi kritiseerivad, palju nad ise postkontoris käivad, et nad selle sulgemise vastased on?

Kas praegu on postkontoreid, mida ei külastata päevas üldse? Praegu enam ei ole. Sellised olid meil 2008. aastal, kui me esimese sulgemise laine tegime. Esimese ringiga sulgesime 44 kontorit, millel oli keskmine tehingute arv päevas 0,3. Ehk siis teisisõnu kolme päeva jooksul tehti ainult üksainuke tehing.

Ega ma ei taha kurta, aga meie jaoks on see suur probleem. Igapäevaselt vaatame, kuidas postkontorite võrk töötaks efektiivselt, et ta ei oleks nii suur ja tarbetu kulu.

Eesti Post tuleb peagi turule pakiautomaatidega. Ettevõtte juhatuse liige Aavo Kärmas lubab, et nende teenus saab olema midagi muud kui see, mida praegu turul pakutakse.

Eesti Post on olnud pakiautomaatide turule tulemisest rääkides väga tagasihoidlik. See on pannud isegi kahtlustama, et võib-olla on ettevõte selle plaani hoopis maha matnud. Kärmase sõnul on pakiautomaatidega turule tulek ning laienemisplaanid Lätti ja Leetu reaalselt töös. "Kahjuks ma ei saa täpsemalt plaanidest rääkida, kuid turule tulek ja laienemine on võtnud oma aja, kuna pidime automaatide hankimiseks tegema rahvusvahelise hanke," rääkis ta. Veebruaris siiski sõlmis Eesti Post lepingu ning automaadid tarnib siia Poola partner, kes opereerib pakiautomaatide võrku Poola turul.

Kärmase sõnul on pakiautomaatide turule sisenemine seotud riskidega ning oma tegevusplaanid on nad väga konservatiivselt läbi mõelnud. "Optimismist lähtuvalt me seda ei tee," rääkis ta. Praegu on Lätis, kuhu Eesti Post tahab laieneda, juba üks eraoperaator olemas, kes konkureerib kohaliku postifirmaga. "Eks infot liigub, nii üks kui teine operaator tahab oma võrgustikku Lätis-Leedus luua, sellepärast me ei jaga ka praegu täpsemalt infot selle kohta," lausus Kärmas.

Aavo Kärmase sõnul on Eesti Posti ja Express Posti ühinemise vastase protesti algatajaks Itella, kel endal on huvid siinsel postiturul.

Seitse suurkirjasaatjat esitasid konkurentsiametile vastuväite Eesti Posti soovile osta konkurent Express Post. Kliendid näevad postiuru konkurentsist paranenud teenuste kvaliteeti, kuid pelgavad selle taandumist.

Eesti Posti juhatuse liikme Aavo Kärmase sõnul pole hinnatõusu kartuseks mitte mingisugust alust. Tegelikult peab ta protesti õhutajaks Itellat, kellel on samuti huvi olnud Express Postiga ühineda. "Ma ei tea, kas on protestis tehtud ühisavaldus või eraldi. Küll mul on sellist infot, et kui koondumisteade välja tuli, siis oli Itella täpselt samal päeval esimene, kes sellele kõige valulisemalt reageeris," rääkis Kärmas. Temale teadaolevalt on Itella ka ettevõtteid üles kutsutud protesti avaldusega liituma. "Selgelt on Itellal oma ärihuvid Eestis," sõnas Kärmas.

Konkurentsiamet otsustab Eesti Posti ja Express Posti koondumise 18. maiks.

Ministeerium on endiselt huvitatud sellest, et universaalne postiteenus (UPT ehk kirjad kuni 2 kg ja pakid kuni 20 kg) oleks tagatud üle Eesti ühtlase kvaliteedi ja tarbijale taskukohase hinnaga.

Konkurentsiamet kontrollib UPT osutamisega seotud kulude põhjendatust. Nimetatud kulud hüvitatakse UPT osutajale üksnes ulatuses, milles kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.

Eesti Posti kulude põhjendatust UPT osutamiseks konkurentsiamet praegu analüüsib ja see menetlus on praegu pooleli. Riik ei saa ega tohigi sõltumatu regulaatori otsustusprotsessi sekkuda. Kui selgub, et UPT on äriettevõttele kahjumlik, siis tuleb analüüsida, kas praegune kompensatsioonimehhanism on piisav või tuleb midagi muud ette võtta.

Kui Eesti Post soovib konkurentsiameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda, siis on tal see õigus ja sellisel juhul oleks tegemist tavalise vaidlusega sõltumatu regulaatori ja ettevõtte vahel. Vajadusel tuleb üle vaadata praegu toimiv kompensatsioonimehhanism.

UPT teenuse osutamiseks korraldas konkurentsiamet avaliku konkursi, kus Eesti Post osales ja mille ta ka võitis. Konkursi tulemusel väljastati viieks aastaks tegevusluba UPT osutamiseks, tegevusluba kehtib aastani 2014.

Kahjuks ei oska ma Prantsuse Posti eest vastata, miks seda ei tehta ja kas seda on kunagi ka kaalutud.

DPD Eesti on selgelt pakiveoteenuse osutaja ja kuulub Prantsuse Posti tütarettevõttele Gepost, kelle peamiseks suunaks on pakiveoteenuse arendamine nii firmalt firmale kui ka eraisikule. Soodsate ajaolude kokkulangemisel ei või midagi välistada.

TNT viib ellu oma 2015. aasta visiooni ja eraldab kiirkullerveo ja postiteenused. Kiirkullervedudega tegeleva üksuse nimeks (nüüd juba iseseisva ettevõttena) jääb ka edaspidi TNT Express.

Eestis ei ole TNT postiteenuseid kunagi pakkunud, selles osas siin seega mingeid muutusi ei ole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:10
    Otsi:

    Ava täpsem otsing