- OMX Baltic−0,11%297,9
- OMX Riga0,00%887,55
- OMX Tallinn0,01%2 053,89
- OMX Vilnius−0,17%1 199,72
- S&P 5000,06%6 309,62
- DOW 300,4%44 502,44
- Nasdaq −0,39%20 892,69
- FTSE 1000,12%9 023,81
- Nikkei 225−0,11%39 774,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic−0,11%297,9
- OMX Riga0,00%887,55
- OMX Tallinn0,01%2 053,89
- OMX Vilnius−0,17%1 199,72
- S&P 5000,06%6 309,62
- DOW 300,4%44 502,44
- Nasdaq −0,39%20 892,69
- FTSE 1000,12%9 023,81
- Nikkei 225−0,11%39 774,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EKsL: kindlustuse lepitusorgan täitis tühimiku
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul näitab vahetult pärast lepitusorgani käivitamist laekunud suur hulk avaldusi selgelt, et lepitaja on klientidele ja kindlustusandjatele vajalik. “Lepitusorgani poole on pöördunud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust kliendid,” selgitas Potsepp. “Tavapäraselt käib lepitusorganis vaidlus kindlustusandja hüvitamiskohustuse olemasolu ja ulatuse üle,” märkis ta. Potsepa lisas, et kõik kindlustusseltsid on liidu liikmed ning kõik on andnud oma nõusoleku lepitusele.
Seni lepitusorganile esitatud avaldused puudutavad eelkõige sõidukikindlustuse ja eraisiku varakindlustuse vaidlusi. On ka reisikindlustuse, ettevõtte varakindlustuse ja liikluskindlustuse vaidlusi.
EKsLi juriidilise osakonna juhataja Martti Merila sõnul on lepitusorgani eesmärk aidata kindlustusvaidlusi lahendada kohtuväliselt. “Erinevalt kohtumenetlusest ei mõista aga erapooletu lepitaja õigust, vaid püüab osapooli lepitada,” selgitas Merila. “Kliendi jaoks on lepitusorgani kasutamine tasuta. Lepitusmenetluse eelisteks kohtumenetluse ees on lihtsus, kiirus ja konfidentsiaalsus. Lisaks ei kaasne lepitusmenetlusega kulutusi õigusabile, sest kindlustuslepitaja tegutseb erapooletu nõustajana.”
Iga klient saab valida endale meelepärase sõltumatu kindlustuslepitaja. Lepitusorgani kaudu tegutsevate lepitajate seas on Rahandusministeeriumi ja Tarbijakaitseameti töötajaid, advokaate ja teisi kindlustusala asjatundjaid. Lepitajaid määrab ametisse ning lepitusmenetlusega seotud kaebusi lahendab nõukoda. Hetkel on nimekirjas 11 lepitusorganit.
Kindlustuse lepitusorgan alustas tööd tänavu 11. aprillil. Lepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi, andes asjaoludele hinnangu ja esitades läbirääkimistel omapoolse lepitusettepaneku. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimusele. Selle põhjal on kliendil võimalik hinnata kohtu poole pöördumise otstarbekust.
Enimloetud
2
Hinrikus: samm vähendaks aktsionäride demokraatiat
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hinrikus: samm vähendaks aktsionäride demokraatiat
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tagasi Äripäeva esilehele