Kreeka draama jätkub juulis

Põhiteemad puudutavad ELi majandus- ja rahaliidu tulevikku ja toimimist ning võimalike piirangute kehtestamist vaba liikumise põhimõtetes Euroopas.Samas kõige teravama kriisi leevendus – Kreekale uue abipaketi kinnitamine – lükkub edasi juulisse.

Kreeka parlamendilikutel tuleb veel selle kuu jooksul heaks kiita täiendav kärpekava ning erastamised – vastasel juhul Kreekal välisabile loota ei ole.Sellise ultimaatumi esitasid Kreekale esmaspäeval euroala rahandusministrid.„Kui kreeklased ei suuda või ei taha neid otsuseid ära teha, ei saa me (abiga – toim) edasi liikuda,“ ütles esmaspäeval Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. „Kreeka peab kõigepealt täitma tingimused, alles siis saame kinnitada uue abiprogrammi, mis teeb võimalikuks ka järgmise laenuosa väljamaksmise (mullu eraldatud abilaenust – toim).

Nii piirduvad valitsusjuhid Ülemkogul Kreeka suhtes tõenäoliselt vaid deklaratsiooniga, milles kordavad üle abi tingimuslikkuse – enne peab Kreeka omalt poolt vastu võtma vajalikud seadused ja kinnitama erastamisplaani.

Rahandusministrite laual on teema uuesti 3. juulil. Valitsusjuhtidelt ootavad turud aga ka täpsemaid selgitusi selle kohta, millisel moel on kavas Kreeka kriisiabisse kaasata erasektor, mida on nõudnud eelkõige Saksamaa, Soome ja Holland, ilma et reitinguagentuurid seda euroala riigi pankrotina tõlgendaks. Viimasel võiksid olla nii laastavad tagajärjed, et kannataks kogu maailmamajanduse toibumine, hoiatas äsja IMF. „Mingit sunnimomenti ei tule,“ ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

Akuutse kriisiabi kõrval ei ole vähem tähtis euroala reform, mis peab edaspidi kriisid juba eos välistama.

Nii kinnitavad valitsusjuhid Ülemkogul esmakordselt Euroopa Komisjoni konkreetsed soovitused igale liikmesriigile, mis on osa nn Euroopa poolaasta süsteemist majanduspoliitika tõhusamaks koordineerimise.

Eesti sai kokku neli soovitust, kuid võrreldes juuni alguses väljastatud tekstiga on sõnastus juba mõnevõrra muutunud. Nii näiteks ei soovitata Eestile tööpuuduse leevendamiseks enam kergendada eelkõige madalamapalgaliste maksukoormat, vaid lihtsalt tööjõumakse vähendada, et välistada võimalik tulude astmelise maksustamise tõlgendus.

Kuivõrd karmistuvad sanktsioonid ja väheneb selles poliitilise suva osa, on esialgu alles lahtine. Selles osas jätkusid eile vaidlused Euroopa Parlamendiga, millel on euroala reformis kaasotsustamise õigus. „Asi võib edasi nihkuda juulisse,“ ütles eile europarlamendi saadik Ivari Padar, mööndes, et rahaturgudele see ELi otsustusvõimest head signaali ei saadaks.

Küll aga võeti positiivselt vastu nädala hakul rahandusministrite kohtumisel sündinud otsus selle kohta, et 2013. aastast käivituvast euroala alalisest kriisifondist ESM Iirimaale, Kreekale ja Portugalile antud laenudel ei ole eeliskreeditori staatust. „Seda selleks, et mitte tekitada täiendavaid riske nende riikide naasmisel rahaturgudele järgnevatel aastatel,“ selgitas rahandusministeeriumi nõunik Andres Kuningas. Vastasel juhul oleks erasektorile jäänud väga suur risk.

„See muudatus võimaldab Iirimaal turule naasta teadmisega, et seal on neid, kes on valmis meile laenu andma,“ ütles Iirimaa peaminister Michael Noonan agentuuri Bloomberg vahendusel.

Ühtlasi otsustati ära euroala ajutise kriisifondi EFSF tegeliku laenuvõime tõstmine 440 miljardile eurole, mis Andres Kuninga sõnul Eesti osaluse kohta juba välja öeldud numbreid ei muuda.

Kreeka puhul räägitakse aga juba võimalusest, et EFSFist abi andmise asemel jätkata senist kahepoolsete abilaenude süsteemi, et mitte abifondile halba varju heita – Kreeka seis on sedavõrd erandlik. „Siis jah on tegemist eraldiseisva programmiga lisaks EFSFile,“ möönis Kuningas.

Majandusteemade kõrval on Ülemkogu teine suurem teema Schengeni viisaruumi reform, mille tõstsid kevadel üles Põhja-Aafrika põgenike pärast tülli läinud Prantsusmaa ja Itaalia. Reformiga saaks piirkontrolli ajutiselt taaskehtestada, kui mõne liikmesriigi välispiiril rändesurve järsult kasvab ja riik tulvaga toime ei tule. Piirikontrolli taaskehtestamine oleks siiski viimane abinõu, pigem tuleb Euroopal ühiselt tugevdada oma välispiiride kaitset.

Reformiettepanek on oluliselt lahjenenud, kuid vaatlejad hoiatavad, et ELi ühe sedavõrd olulise põhivabaduse kallale minek võib olla Pandora laeka avamine, mis Euroopa riikide koostöös saavutatud edu vaikselt vähikäigule pöörab.