Kreeka draama jätkub juulis

Põhiteemad puudutavad ELi majandus- ja rahaliidu tulevikku ja toimimist ning võimalike piirangute kehtestamist vaba liikumise põhimõtetes Euroopas.Samas kõige teravama kriisi leevendus – Kreekale uue abipaketi kinnitamine – lükkub edasi juulisse.

Kreeka parlamendilikutel tuleb veel selle kuu jooksul heaks kiita täiendav kärpekava ning erastamised – vastasel juhul Kreekal välisabile loota ei ole.Sellise ultimaatumi esitasid Kreekale esmaspäeval euroala rahandusministrid.„Kui kreeklased ei suuda või ei taha neid otsuseid ära teha, ei saa me (abiga – toim) edasi liikuda,“ ütles esmaspäeval Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. „Kreeka peab kõigepealt täitma tingimused, alles siis saame kinnitada uue abiprogrammi, mis teeb võimalikuks ka järgmise laenuosa väljamaksmise (mullu eraldatud abilaenust – toim).

Nii piirduvad valitsusjuhid Ülemkogul Kreeka suhtes tõenäoliselt vaid deklaratsiooniga, milles kordavad üle abi tingimuslikkuse – enne peab Kreeka omalt poolt vastu võtma vajalikud seadused ja kinnitama erastamisplaani.

Kreeka puhul räägitakse aga juba võimalusest, et EFSFist abi andmise asemel jätkata senist kahepoolsete abilaenude süsteemi, et mitte abifondile halba varju heita – Kreeka seis on sedavõrd erandlik. „Siis jah on tegemist eraldiseisva programmiga lisaks EFSFile,“ möönis Kuningas.

Majandusteemade kõrval on Ülemkogu teine suurem teema Schengeni viisaruumi reform, mille tõstsid kevadel üles Põhja-Aafrika põgenike pärast tülli läinud Prantsusmaa ja Itaalia. Reformiga saaks piirkontrolli ajutiselt taaskehtestada, kui mõne liikmesriigi välispiiril rändesurve järsult kasvab ja riik tulvaga toime ei tule. Piirikontrolli taaskehtestamine oleks siiski viimane abinõu, pigem tuleb Euroopal ühiselt tugevdada oma välispiiride kaitset.

Reformiettepanek on oluliselt lahjenenud, kuid vaatlejad hoiatavad, et ELi ühe sedavõrd olulise põhivabaduse kallale minek võib olla Pandora laeka avamine, mis Euroopa riikide koostöös saavutatud edu vaikselt vähikäigule pöörab.