Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prokuratuur: 3 h 33 min närvipinget ministeeriumis

    Kaitseministeeriumisse tunginud püstoli ja isevalmistatud lõhkeseadeldistega Karen Drambjan põhjustas 3 tundi ja 33 minutit tõsist närvipinget, selgub prokuratuuri koostatud sündmuste ülevaatest.

    Järgneb prokuratuuri kokkuvõte toimunust.
    Eile kell 15.08 sai politsei korrapidaja teate, et kaitseministeeriumi hoonesse on tunginud püstoliga relvastatud tundmatu isik, kes avas püstolist tule. Tegemist oli isikliku relvaga, milleks laskjal oli luba olemas. Lisaks kasutas isik isevalmistatud lõhkeseadeldisi, mis tekitasid suitsu ja müra, kuid ei vigastanud inimesi ega kahjustanud hoone konstruktsioone.
    Sündmuste käigus otseselt pantvange ei võetud, kuid kaks kaitseministeeriumi hoones viibinud inimest olid lühiajaliselt sissetungija kontrolli all. Need kaks isikut olid kaitseliitlased. Praegustel andmetel olid kaitseliitlased kurjategija kontrolli all vähem kui pool tundi. Mingeid nõudmisi kurjategija ei suuliselt ega ka mingil muul viisil ei edastanud. Kurjategija rääkis vene keeles.
    Kaitsepolitsei läbirääkijad üritasid sündmuskohal tulistajaga kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. Lisaks olid kohal olid ka mitmed teised kaitsepolitsei ja politsei üksused. Kuna kaitseministeeriumi töötajad olid evakueeritud ja väljaspool ohtu, oli operatsiooni käigus esmatähtis tagada politseiametnike maksimaalne turvalisus.
    Tulistaja asus ligikaudu kaks tundi ministeeriumi esimesel korrusel administratiivalal paiknevas eraldatud ruumis, kus ta viibis üksinda. Kaitseministeeriumi turvaalale isik ei pääsenud. Administratiivalal toimus ka tulevahetus eriüksuse ja kurjategija vahel. Esialgne info, nagu sissetungija oleks sooritanud enesetapu, ei vasta tõele. Mees hukkus politseinikega toimunud tulevahetuse käigus umbes kell 17.25 ning tal oli mitmeid kuulihaavu. Sündmuskohal asusid meedikud kohe Karen Drambjani elustama, kuid see ei andnud tulemust.
    Sündmuse käigus sai üks politseinik kergemalt vigastada ja teine sai tabamuse kuulivesti, mis ametnikku ei vigastanud. Teised isikud viga ei saanud.
    Kurjategija tegutses üksinda ning ei ole alust arvata, et tal oleks olnud kaasosalisi. Tema motiivid selgitab võimaluse piires välja alustatud kriminaalmenetlus.
    Sündmuskohalt leiti esialgsetel andmetel kolm isevalmistatud lõhkeseadeldist, mis ei olnud plahvatanud ja tehti kahjutuks. Kokku oli sündmuskohal plahvatanud üle 10 lõhkeseadeldise. Purustusi sai kaks pommirobotit.
    Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku §-de 136, 120, 415 ja 114- § 25 alusel, mis käsitlevad seadusliku aluseta vabaduse võtmist, ähvardamist, lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist ning mõrvakatset.
    ISIKU TAUST:Kurjategijaks osutus Eesti Vabariigi kodanik 57-aastane Karen Drambjan. Ta oli sündinud 1954. aastal Armeenias. 1993. aastal sai ta Eesti kodakondsuse.
    Kurjategijal on varem olnud kokkupuudet politseiga, kuid kriminaalkaristusi tal ei ole. Ka ei olnud Drambjan seotud kaitsejõudude ega kaitseministeeriumiga.
    KRONOLOOGIA:
    15.08 - Sai politsei korrapidaja teate, et kaitseministeeriumi hoonesse on tunginud püstoliga relvastatud tundmatu isik, kes avas püstolist tule. Lisaks kasutas isik lõhkepakette, mis tekitasid suitsu ja müra, kuid ei vigastanud inimesi ega kahjustanud hoone konstruktsioone.
    15.10 – Saabus politsei.
    15.11 – Teade kaitseministeeriumi töötajatele, et tuleks lukustada uksed ja püsida kabinettides.
    15.30 – Algas Kaitseministeeriumi töötajate evakueerimine vastavalt 2010. aasta sügisel toimunud õppustele.
    15.40 – Saabus kaitsepolitsei, mis alustas kriminaalmenetlust.
    15.40 – Ministeeriumi töötajad olid evakueeritud Estonia teatrisse, maja ümbrus ja NO-teatri ümbrus oli ümber piiratud.
    15.45 – Politsei eriüksuslased sisenesid kaitseministeeriumi hoonesse.
    15.50 – Põhja-Eesti päästekeskuse kinnitusel sõitis pommirühm välja.
    16.00 – Kohal oli kaks päästemeeskonda, pommigrupp, politsei, päästeameti kui ka kaitsepolitsei töötajad. Politsei laiendas turvaala 10-15 meetri võrra.
    16.38 – Majja sisenes pommirobot.
    16.44 – Majja sisenesid erivarustusega politseinikud.
    17.25 – Mees hukkus tulevahetuses.
    17.30 – Majja sisenesid relvastatud politseinikud.
    18.43 – Pommirobot tuli majast välja.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.