Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubaalused saavad uute tingimustega omaniku

    Praegu on kaubaaluste ringlus määramatu, mis tähendab, et ringluseks mõeldud standardiseeritud alused kaovad sagedasti. Võib ju arvata, et kaubaalused haihtuvad otsekui õhku, ent ringlussüsteemi üldtingimuste väljatöötamise töörühma kuuluvate ettevõtjate sõnul kaovad alused ringlusest transpordi käigus. Õigemini ei häbene nad otse välja öelda, et kardetavasti panevad kaubaalused pihta ning viivad mustale turule ehk kokkuostu autojuhid. Iga kord aga ei ole süüdi autojuhid ja sageli tuleb neil ka omast taskust kadunud kaubaalused kinni maksta. Kuid konkreetset järelevalvet ega kontrolli kaubaaluste ringluse üle ei ole praegu üldse.
    "Kuhu nad haihtuvad - rumalate klientide käest kaovad, nende tagant varastatakse ja varastavad need samad autojuhid, kes peavad selle kinni maksma," rääkis Schenker ASi juht Meelis Arumeel. Tema sõnul on Eestis kaubaaluste must turg, sest neid on kerge realiseerida, aluseid ostetakse kokkuostus autojuhtide käest ka sularaha eest.
    Eesti suurima kaubaaluste käitleja Metrosystem OÜ esindaja Villem Massuri sõnul tegeleb Eestis kaubaaluste müügi ja kokkuostuga ligikaudu 20 ettevõtet, millest terve hulk ostab kaubaaluseid ilma midagi küsimata. "Varem sai sarnaselt vanametalli kokkuostu viia, nüüd enam ei saa seda teha, isik tuleb tuvastada. Kaubaaluste puhul praegu selline seadus puudub," ütles Massur.
    Tema sõnul on kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimuste väljatöötamise eesmärk anda kaubaalusele korralik omanik. "Alusel, mis on ringlusse võetud, mis on määratud korduvkasutatavaks, peab olema omanik, ja siis ka omanik vastutab selle eest oma rahaliste vahenditega. Mitte et logistikafirma võtab kaubaaluse enda kanda ja autojuhil on ahvatlus see pihta panna," selgitas Massur. Arumeele sõnul aitavad üldtingimused korrale kutsuda neid, kes ei tea, mismoodi kaubaalusega käituda.
    Kaubaalus on ettevõttele märkimisväärne kulu. Massuri sõnul kaob transpordi käigus ligi 10 protsenti soetatud kaubaalustest. "Kui rahasse panna, siis litsentseeritud kaubaalus maksab 6,50 eurot. Kui ettevõte kasutab 3000-4000 alust kuus, aasta lõikes 10 000 alust, on see kulu 65 000 eurot. Sellest 10 protsenti ehk 6500 eurot kaob ära. Eestis ei ole sellist ettevõtet, kes ei peaks seda märkimisväärseks kuluks," tõi Massur probleemi kohta näite.
    Ettevõte peab aluste üle arvestust pidama. Samuti kaubaaluste müügiga tegeleva Holmendorf OÜ esindaja Marko Evestuse sõnul on kaotatud kaubaalused ettevõtete jaoks arulage kulu. Tema sõnul on praegu ühe aluse kokkuostuhind tuttuuega võrreldes poole väiksem ehk 3-4 eurot. "Ettevõtted ostavad aluse ja millegipärast annavad selle ära ja lõpuks jõuab see ei tea kuhu - mingisse jäätmejääma või purustisse, aga tegelikult on kaubaalus väärt 3-4 eurot, kui see edasi müüakse," sõnas Evestus. Ta lisas, et tegelikult ringleb kaubanduses aluseid päris palju, ainult järelkontroll on kaootiline ja hajutatud. "Iga ettevõte mingil moel kontrollib. Neilt, kes ei pea arvestust, siis varastatakse," nentis Evestus.
    Arumeel lisas, et kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimused, mille järgimine on küll vabatahtlik, määratlevad lõpuks tingimused ja kohustused kõigile mõistetavalt.
    "Meil peab tekkima konsensus, üldtingimused tulevad suhteliselt põhimõttelised, pannakse paika mängureeglid," ütles Arumeel.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Venemaa tahab Läänemerel merepiiri muuta Tsahkna: tegemist on absurdiga
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.
Venemaa kaitseministeerium tahab ühepoolselt muuta Soome ja Leedu lähedast merepiiri, kuna nende arvates ei vasta piirid praegustele geograafilistele oludele, Soome ekspert nimetab seda hübriidsõja vormiks.