Kaubaalused saavad uute tingimustega omaniku

Tema sõnul on kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimuste väljatöötamise eesmärk anda kaubaalusele korralik omanik. "Alusel, mis on ringlusse võetud, mis on määratud korduvkasutatavaks, peab olema omanik, ja siis ka omanik vastutab selle eest oma rahaliste vahenditega. Mitte et logistikafirma võtab kaubaaluse enda kanda ja autojuhil on ahvatlus see pihta panna," selgitas Massur. Arumeele sõnul aitavad üldtingimused korrale kutsuda neid, kes ei tea, mismoodi kaubaalusega käituda.

Kaubaalus on ettevõttele märkimisväärne kulu. Massuri sõnul kaob transpordi käigus ligi 10 protsenti soetatud kaubaalustest. "Kui rahasse panna, siis litsentseeritud kaubaalus maksab 6,50 eurot. Kui ettevõte kasutab 3000-4000 alust kuus, aasta lõikes 10 000 alust, on see kulu 65 000 eurot. Sellest 10 protsenti ehk 6500 eurot kaob ära. Eestis ei ole sellist ettevõtet, kes ei peaks seda märkimisväärseks kuluks," tõi Massur probleemi kohta näite.

Ettevõte peab aluste üle arvestust pidama. Samuti kaubaaluste müügiga tegeleva Holmendorf OÜ esindaja Marko Evestuse sõnul on kaotatud kaubaalused ettevõtete jaoks arulage kulu. Tema sõnul on praegu ühe aluse kokkuostuhind tuttuuega võrreldes poole väiksem ehk 3-4 eurot. "Ettevõtted ostavad aluse ja millegipärast annavad selle ära ja lõpuks jõuab see ei tea kuhu - mingisse jäätmejääma või purustisse, aga tegelikult on kaubaalus väärt 3-4 eurot, kui see edasi müüakse," sõnas Evestus. Ta lisas, et tegelikult ringleb kaubanduses aluseid päris palju, ainult järelkontroll on kaootiline ja hajutatud. "Iga ettevõte mingil moel kontrollib. Neilt, kes ei pea arvestust, siis varastatakse," nentis Evestus.

Arumeel lisas, et kaubaaluste ringlussüsteemi üldtingimused, mille järgimine on küll vabatahtlik, määratlevad lõpuks tingimused ja kohustused kõigile mõistetavalt.

"Meil peab tekkima konsensus, üldtingimused tulevad suhteliselt põhimõttelised, pannakse paika mängureeglid," ütles Arumeel.