"Riigid peavad oma võlakoormaga hakkama saama"

Riigid peavad oma võlakoormaga hakkama saama, ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas täna Tallinnas, nentides, et euroala võlakriisi arutamata ei möödu pea ühtegi komisjoni koosolekut.

„Kas on siis mõni muu tee olemas?“ küsis Kallas retooriliselt, pidades silmas alternatiivi Euroopa Komisjoni osalusel käivitunud abiprogrammidele.

Kallas ütles, et vaatamata arvamuste paljususele, mida kõike erinevate hinnangute järgi tuleks praeguse võlakriisi lahendamiseks teha, kaldub ta toetama reitinguagentuuri Fitch juhi hiljuti väljendatud seisukohta, et ega eriti midagi muud teha ei annagi.

„Võlad on tohutud ning avaliku sektori kärpimise ja ümberstruktureerimise kaudu peab saama need võlad kontrolli alla ja võlapaberi intressi alla,“ ütles Kallas.

„Jube kergekäeliselt räägitakse, et tegelikult oleks parem kui Kreeka kuulutaks ennast maksujõetuks,“ nentis Kallas, visandades, mida see tähendada võiks.

Kui Kreeka jääks eurosse, tähendaks see seda, et riik ei suudaks maksta palku ja pensione. „Võimalik, et rahvas väga rahumeelselt seda vastu ei võta,“ ütles Kallas.

Kui aga kehtestada oma raha ja see järsult devalveeerida, siis tähendab see kordades pensionite ja palkade alanemist, kütuse hinna tõusu, hoiuste riigist pagemist jne. Rahvas jääb kordades vaesemaks. „Ja see ei jääks pidama ühte riiki,“ nentis Kallas.

Nendele riikidele lisaks, kes on maksejõuetuse tõttu viinud oma maksevõime tohutult alla, tekib teine grupp riike, kes kannatavad n-ö Šveitsi efekti käes. Raha läheb nii kalliks kätte, et enam ei saa mitte midagi eksportida. Siis ei jää muud üle kui tuleb samuti devalveerida. Nii võisteldi devalveerimisega ka läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel.

„See pööras majanduskasvu 10 aastaks kinni,“ märkis Kallas, jäädes siiski selle juurde, et praegu valitud teed mööda tuleb edasi minna.

„Tuleb lihtsalt seda teed minna - struktuursed muutused ellu viia, majandus tasakaalustada, usaldus taastada. Kas see õnnestub, selgub kahe nädala pärast - kas Kreeka suudab oma arveid maksta,“ ütles Kallas.

Võimalike eurovõlakirjade emiteerimise teemat kommenteerides ütles Kallas, et selline instrument oleks võimalik alles siis, kui ideele oleks liikmesriikides olemas poliitiline toetus.