• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantstehingumaks viib Eestist miljoneid

    Euroopa Komisjon tahab jõustada 2014. aastal finantstehingumaksu, mis viiks Eesti pensionikogujate taskust ligi 2 miljonit eurot aastas. Aktsia- ja võlakirjatehingud tahetakse maksustada 0,1protsendise maksuga tehingusummalt. Kuigi maksumäär näib madal, on sellel pärssiv mõju finantsturgudele, nende likviidsusele ja investoritele.
    Tekib küsimus, kas tahetakse lihtlabaselt eelarveaukude ja võlakoormuse vähendamiseks täiendavat maksutulu koguda või on siin tegemist jätkuva rünnakuga pankade ja finantsturgudel osalejate (säästjate) vastu. Kui tahetaks tõesti vältida spekulatsioone ja spekulante, siis ma tahaks näha, kuidas eristataks spekulandid investoritest ja spekulatsiivsed tehingud mitte-spekulatiivsetest ehk sikud sokkudest. Kuid ega seda plaanitagi teha - kõiki lüüakse sama vitsaga.
    Mullu tegid II pensionisamba fondid finantsturgudel tehinguid 1,87 miljardi euro eest. Selle alusel võetaks lihtsustatult meie pensionifondidest täiendavalt aastas ca 1,87 miljonit eurot, mis muidu koguneks pensionipõlveks. Tallinna börsil oli 2010. aastal 243,3 miljoni eurone käive. Sellelt tahaks Euroopa Komisjon võtta veerand miljonit eurot maksu.
    Turul ei valitse altruism. Ei imestaks, kui tehingud kolivad ära maadesse, kus maks ei kehti. Sinna kolivad ka üksuste maksutulud, osa pankade töötajaid, mis vähendab veelgi maksustatud maa maksutulusid.
    Kui võlakirju ostes ja müües peaks maksma tehingu pealt lisaks teenustasule kummalgi puhul 0,1 protsenti maksu, võib juhtuda, et ka Saksamaa ei saa lühiajaliste võlakirjade vormis turult raha, vähemalt mitte madalate intressidega. Saksamaa kolmekuulise võlakirja tootlus oli aasta baasil 0,24 protsenti. Oletame, et võlakirju hoitakse lunastatamiseni ehk tehakse neli ostutehingut aastas. Siis kuluks tehingutasuta võlakirjade ostudel maksukuluks aastas 0,4 protsenti, et saada 0,24 protsenti tulu. Ei tundu realistlik. Vaid paanikas turg võib olla nii ebaratsionaalne, kuid ka paanika saab kunagi läbi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa aktsiad on heitlikku nädalat lõpetamas langusega
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.