• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT Akadeemia näitab head eeskuju

    Positiivne näide tööjõupuudusega võitlemisel on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning Arengufondi algatatud IT Akadeemia projekt, millele on õla alla pannud ka riik. Järgmise aasta riigieelarvest eraldatakse IT- haridust edendavale projektile 1,5 miljonit eurot.
    Projekti ühe algataja ITLi juhatuse liikme Sten Tamkivi sõnul sündis mõte Arengufondiga hariduse teemasid arutades ja seejärel kutsuti ka suuremad ülikoolid kampa.
    Majandusele otsene kasu. 2009. aasta augustis allkirjastatud koostöömemorandumi eesmärk on viia Eesti IKT-alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele. Samuti peaks see tooma leevendust IT-sektori teravale tööjõupuuduse probleemile. Eesti Arengufondi esimehe Ott Pärna kinnitusel on selleks, et Eesti IT edulugu ka ühiskondlikuks ja majanduslikuks kasuks muutuks, erinevatel hinnangutel puudu 6000 kuni 20 000 IKT-spetsialisti.
    Riigi tasandil on IT-valdkond Pärna sõnul prioriteet just seetõttu, et IT on kogu majanduse võtmesõna. Tänu edukatele start-up'idele ja tehnoloogiafirmadele on Eesti Pärna hinnangul saavutanud maailma idufirmade kommuunis arvestatava tegija positsiooni, kuid et sellest ka suurem majanduslik mõju tekiks, on vaja juurde häid IKT-spetsialiste.
    Tamkivi usub, et sarnaseid projekte saaks käivitada ka teistes sektorites. "IT-sektori töökohtade eripära on see, et me suudame üsna selgelt paberil näidata, et kui täna panna haridusse 10 000 või 100 000 eurot, siis mis sellest teisest otsast välja tuleb," ütles ta.
    Kui on olemas teisi tööstusharusid, mis suudavad samamoodi näidata, kuidas nende valdkonda täiendavalt investeerides see riigile ja kogu majandusele tagasi tuleb, on riigi valmisolek selliseid teemasid arutada päris kõrge, arvas Tamkivi.
    Mujal pole otseseid samme tehtud. Teistes sektorites pole ettevõtjate sellist aktiivsust kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamisel märgata.
    Masinatööstuse liidu juhatuse aseesimees ja Duroc Machine Tool OÜ juht Peeter Sekavin tunnistas, et sektoris valitseb inseneride puudus. Tema sõnul ei õpetata insenere piisavalt ja kes lõpetavad, lähevad tööle teisele erialale või suunduvad välismaale.
    Kuigi hariduse kvaliteet on Sekavini hinnangul aasta-aastalt paremaks läinud, tuleks kõrgkoolidel suurendada tehnilistele erialadele vastuvõttu ja inseneriharidust propageerida.
    Liitu kuuluvad ettevõtjad küll arutavad teravat tööjõupuuduse probleemi, kuid otseselt ühiseid algatusi olukorra parandamiseks Sekavini sõnul tehtud pole. "Kindlasti on see ka masinatööstuse liidu ülesanne ja kindlasti peavad sellega tegelema kõik osapooled," nentis ta.
    Trafode ja muundurite tootmisega tegelevas MS Balti Trafos otsiti sobivaid insenere üle kümne aasta. Ettevõtte tegevjuhi Jaanus Lubergi sõnul leiti kolm sobilikku noort meest alles majanduslanguse alguses.
    Tema hinnangul on kõige kriitilisem küsimus see, kui palju insenere valmistatakse ette ja milline on õppekvaliteet. "Loomulikult valmistatakse neid ette vähe ja teiseks ei käi kogu õpetamise metoodika, süsteem ja kvaliteet ajaga kaasas," ütles Luberg.
    Haridussüsteem ei jõua järele. Muutused hariduses toimuvad Lubergi hinnangul liiga pika nihkega. Kümme aastat tagasi keeldus valitsus ettevõtjaid kuulamast, probleemiga hakati tegelema alles hiljuti.
    "Äril peab olema ettenägemisvõimet ja sama ootaks ka valitsuselt hariduspoliitika ja kõikide teiste poliitikate kujundamisel," lausus ta.
    Kuigi ettevõte on ka ülikoolidega projekte teinud, on Luberi arvates tulemused kehvaks jäänud. Inseneriteadusi õpitakse vähe ja õpetatakse pealiskaudselt, sõnas ta.
    Samas möönis Luberg, et tõenäoliselt saaks tootmisettevõtete juhid ise aktiivsemad olla ja hariduse teemadel rohkem kaasa rääkida.
    "Küsimus on selles, kes on see ettevõtlik inimene, kellel on aega sellele pühenduda. Meie oleksime siin toetajad ja kaasfinantseerijad, aga kindlasti ei suuda meiesugune väike ettevõte haarata juhtohje," arvas ta.
    Puudu jääb kogemusest. Ehitusvaldkonnas on olukord veidi teisiti, probleem ei seisne hariduse kvaliteedis, vaid hoopis töökogemuses. TREV-2 Grupi nõukogu liige Lembit Makstin tõdes, et ettevõttes on alati olnud puudus töökogemusega teedeinseneridest. Kvalifitseerimisel nõutakse insenerilt üldjuhul viieaastast inseneriharidust pluss kümneaastast töökogemust.
    Raske töötajaid hoida. Kuna väljas töötamine on suhteliselt raske, siis lahkuvad Makstini sõnul paljud mehed just vanuse kasvades teistele erialadele tööle. Seega on raske töötajaid kümme aastat kinni hoida.
    Olukorra lahendus on Makstini arvates väga lihtne - tuleb mehi koolitada. "Kui näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis vahepeal teede eriala kaotati, siis tulid eraettevõtjad kokku ja see eriala taastati," tõi Makstin näite ettevõtjate omaalgatusest.
    Lisaks maksavad tema kinnitusel kõik teedeala ettevõtjad nimelisi stipendiume ja kõik püüavad koole toetada ning õppejõududega häid suhteid hoida. "Meeskonnad on olemas (ülikoolides - toim), küsimus on lihtsalt selles, et kui insenerid kooli lõpetavad, kas suudetakse neid nii palju motiveerida, et vähemalt viiendik kümme aastat vastu peaks," sõnas ta.
    IT Akadeemia on väga hea projekt, millega riik panustab info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia arendamisse Eestis.
    See on üks katusorganisatsioon, mis katab Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledžit. IT Akadeemia eesmärk on hakata tõstma IT hariduse kvaliteeti, kutsudes siia rohkem välisõppejõude ja -üliõpilasi.
    Infotehnoloogia on riigi üks suuremaid prioriteete ja riik paneb õla alla, sest ei jätku spetsialiste.
    Koos Tartu Ülikooliga on meil kaks ingliskeelset eriala - küberkaitse ja tarkvaratootmise eriala. Juurde on tulemas IT-kriminalistika. Teistel erialadel sellises ulatuses muudatusi plaanis pole.
    Loomulikult peaks tihendama koostööd ettevõtjatega, et õppekavad vastaksid paremini ettevõtjate vajadustele. ITLiga on meil juba väga hea koostöö, lisaks oleme kõikide erialaliitudega seotud.
    Näiteks valmib järgmisel aastal Tallinna Teaduspargis mehhatroonika maja, mis annab masinatööstuse ettevõtetele võimaluse oma toodangut kaasajastada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.