Steve Jobs aastal 2005: keegi ei taha surra

Alles teisipäeval lootsid fännid, et ehk tuleb Jobs ise uue iPhone'i esitlusele. Jobsi ei tulnud, tema asemel esitles iPhone 4Si Tim Cook. 24 tundi hiljem suri Jobs. Apple kodulehelt kadusid tavalised värvilised lingid eri toodetele, nende asemel on seal Jobsi mustvalge portree ja kiri: „Steve Jobs, 1955-2011“. Leinajad võivad oma kaastundeavaldused saata aadressile [email protected].

Steve Jobs oli legendaarne Apple'i kaasasutaja ja IT-pioneer. Apple kohta on öeldud, et see oli midagi enamat kui lihtsalt firma või kaubamärk, see oli elustiil. Ja et Steve Jobs oli midagi enamat kui lihtsalt firmajuht. Ta oli looja, suunanäitaja, paavst.

Jobsi nimega seostuvad esimesed Macintosh arvutid, muusikapood iTunes, Pixari multifilmid, iPod, iPhone ja iPad. „Maailm on tänu Steve'ile mõõtmatult palju parem,“ teatas Apple ööl vastu neljapäeva. Jobsi on nimetatud ka moodsaks Thomas Edisoniks, kes oli grammofoni, filmikaamera ja hõõglambi leiutaja. "Ta oli meie aja kõige innovatiivsem ettevõtja,“ ütles ajakirja Forbes peatoimetaja Andy Serwer CNNile.

Jobsil tuli siiski enne edukaks saamist kaua võidelda ka ebaeduga. Üles kasvanud adoptiivvanemate juures Silicon Valleys, jättis ülikooli pooleli, korjas raha saamiseks tühje pudeleid, käis tühja kõhtu täitmas Hare Krishna jüngrite juures. Koos sõber Steve Wozniakiga pandi Jobsi vanemate garaažis kokku esimene personaalarvuti, 1976 asutati Apple. Esimene turule tulnud õunapildidga arvuti maksis 666,66 dollarit. 1983 tuli turule esimene Macintosh arvuti, millest sai esimene suure müügieduga arvuti. Macintoshil oli graafiline ekraanikujundus ja andmete sisestamiseks arvutihiir. Varsti pärast seda läks Jobs tülli Apple juhtkonnaga ja lahkus firmast.

Jobs võttis asja positiivselt. "Edukas olemise raskus asendus algaja kergusega," ütles ta ja asutas hiljem üliedukaks saanud animatsioonistuudio Pixar. Nagu ka firma NeXT, mille tarkvara sai aluseks tänasele Apple'i tarkvarale. 1997 oli Jobs Apple juures tagasi ja sealt hakkasid tulema ühed hitid teise järel: iMac, iBook, Power Mac. Mais 2001 avati esimene Apple-Store ja brändist oli saanud globaalne kultussümbol. 2001 tulid turule iPod ja iTunes. Jobsi võime ideid genereerida näis lõputu. Kui iPod muutus igavaks, tuli iPhone, ja kui see muutus tavaliseks, iPad.

Jobs haigestus 2004. aastal kõhunäärmevähki. Algul näis kõik hästi minevat, kuid Jobsi esinemised muutusid harvemaks. Septembris 2008 hajutas ta kuuldusi vana hea Mark Twaini tsitaadiga "kuuldused minu surmast on tugevasti liialdatud", tegi läbi maksasiirdamise ja jätkas pausidega firma juhtimist. Veel tänavu märtsis esitles Jobs iPad 2te, kuid augustis tuli teade, et Jobs loobub juhatuse esimehe kohast.

"Ükski sõna ei suuda meie leina kirjeldada," kirjutas Jobsi järeltulija Tim Cook. USA president Barack Obama teatas: "Steve oli üks kõige võrratumaid Ameerika leiutajaid. Piisavalt julge, et teisiti mõelda, piisavalt vapper, et uskuda, et ta suudab maailma muuta, ja piisavalt andekas, et seda teha."

"Keegi ei taha surra," ütles Steve Jobs aastal 2005 Stanfordi ülikoolis peetud kõnes. Toona arvas ta, et tal vähidiagnoosi tõttu elada veel vaid 3 kuni 6 kuud. "Isegi inimesed, kes tahavad saada taevasse, ei taha surra, et sinna jõuda. Ja ikkagi on surm siht, mis on meile kõigile üks." Ning Jobs lisas: "Ja see on nii nagu peab olema, sest surm on tõenäoliselt elu kõige parem leiutis. Ta põhjustab muutust. Ta kõrvaldab vana, et teha koht vabaks uuele."

Steven „Steve“ Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Jobs oli Apple Inc kaasasutaja ja pikaaegne tegevjuht. Lisaks Pixar Animation Studios tegevjuht ja pärast selle ühinemist Walt Disney Companyga viimase suurim üksikaktsionär. Märtsis 2011 hindas ajakiri Forbes Jobsi varanduse 8,3 miljardile USA dollarile. Steve Jobs astus 24. augustil 2011 tervislikel põhjustel Apple'i tegevjuhi kohalt tagasi.Jobs töötas Apple'i juures aastaid 1-dollarise aastapalgaga ja sai sellega Guinnessi rekorditeraamatusse kui kõige vähemmakstud firmajuht. Küll aga sai Jobs firmalt eksklusiivseid kingitusi, nagu näiteks aastal 1999 35 miljonit dollarit maksev lennuk ja 30 miljoni eest Apple'i aktsiaid. Enne oma surma sai Jobs 5,426 miljonit Apple'i aktsiat. Jobs oli 1991.aastast abielus Laurene Powelliga, paaril on kolm last. Lisaks on Jobsil 1978. aastal sündinud tütar suhtest ajakirjanik Chrisann Brennaniga. Jobs oli taimetoitlane ja budist. Lisaks suur Bob Dylani ja ansambli The Beatles fänn. Novembris peaks kirjastuses Simon & Schuster ilmuma esimene Steve Jobsi poolt kinnitatud biograafia pealkirjaga „Steve Jobs“.

Autor: Katri Soe-Surén