• OMX Baltic0,03%320,05
  • OMX Riga0,69%977,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 233,57
  • OMX Vilnius0,28%1 511,23
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,5%10 550,29
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,25
  • OMX Baltic0,03%320,05
  • OMX Riga0,69%977,18
  • OMX Tallinn−0,04%2 233,57
  • OMX Vilnius0,28%1 511,23
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,5%10 550,29
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,25
Riigikontroll heidab oma 2010. aasta aruandes ette, et riik lubab üheaegselt nii varustuskindlust kui taskukohase hinnaga elektrienergiat, kuid alustas Narva uue põlevkivijaama ehitust elektri hinnatõusu arvestamata.
Põlevkivielektrijaama esimese ploki ehitus maksab 560 miljonit eurot, kahe ploki ehitus kokku ligi miljard eurot.
Et Eesti Energia uute põlevkiviplokkidega elektri tootmine oleksmajanduslikult tasuv, täiendati 2010. aasta alguses elektrituruseadust, lubades sellega riiklikku abi. Sama aasta märtsis esitas Eesti Euroopa Komisjonile taotluse lubada põlevkivielektrijaama ehitamiseks kuni 953 miljonit eurot riigiabi.
Eestile anti märku, et sellist luba ei saada ja riik võttis taotluse tagasi, kuid ametnikud mõtlesid kiiresti välja uue abiskeemi. Euroopa Komisjoni otsust ära ootamata alustati juba ehitustöödega. See tähendab, et Eesti riigil pole praegusenilõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse ja kui palju elektri hind seetõttu tarbijale kallineb, selgitab riigikontroll.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele