Kas Apple on kallis või pangad odavad?

Tänane päev. Apple maksab 270 miljardit eurot, euroala pangad aga vaid 324 miljardit eurot. Sisuliselt saaks Apple'i eest ära osta suurema osa kogu euroala pangandussüsteemist.

Kui Apple'i turuväärtuse muutmumise joon jooksis alguses sisuliselt horisontaalselt ja sai hiljem tõusva trendi, siis euroala pankade turuväärtus on tõsiselt kõikunud. Kuna pangad on majanduse baromeetriks, jättis iga majanduslangus ja hiljem juba puhtalt pankade kriis ning veel hiljem euroala valitsuste võlakriis oma karmi jälje.

Vahepeale jäi ka kuumava majanduse aeg, mil euroala pangad olid kokku väärt üle triljoni euro. Nüüd on nad väärt 324 miljardit ehk kolmandiku tippaja väärtusest.

Pangandust närivad probleemid. Euroala pangad näivad investeerimisikohana justkui pidalitõbised. Juba aastaid ei kuule muud kui euroala mõne maa valitsuse võlaprobleemidest ja selle peegeldusel probleemidesse sattunud pankadest, mis tegutsevad ka üle piiride ning omavad selle valitsuse pabereid. Samuti on kasvuga euroalal kesisedlood nagu ka elanikkonna vananemisega. Nende murekohtade lahendamine nõuaks tõsiseid reforme, millega poliitikud üritavad venitada või on seni alles keeldunud probleemi teadvustamast. Rahva seas on reformid ebapopulaarsed ning kuna poliitikud on valitavad, on loogiline, et lahendust üritatakse pidevalt edasi lükata. Seega pankade tegevuskeskkond on keeruline.

Pangad on kasvatanud finantsvõimenduse väga võimsaks, bilansimaht (derivatiividest rääkimata) on panga (oma)kapitalist kõvasti suurem. Kui veel hiljuti oli pangandus puhtalt mahtude ja riskijuhtimise äri, kus kehtis suurte numbrite seadus, siis praeguseks on suur võimendus hakanud pankade vastu töötama.

Pankade häda on selles, et nad on end ise rahaturust väga sõltuvaks muutnud. Ennevanasti täitis rahaturg pigem likviidsuse juhtimise funktsiooni, et arveldused toimiksid. Mida aeg edasi, seda enam hakkasid pangad oma pikaajaliste väljaantud laenude portfelli rahastama teiste pankade käest rahaturul laenu võttes. Seda ei saa otseselt ka pahaks panna. Inimestelt ja ettevõtetelt hoiuste korjamine on aeganõudev ja palju kallim, kui seda väljendab hoiuse intressimäär. Hoiuste kaasamiseks on vaja kontorite võrku, hoida üleval internetipanka. Seevastu kümmekond või sadakond töötajat rahaturgude üksuses suudavad normaalsel ajal tuhandete eurode haaval kontorivõrgu kaudu raha kaasamise asemel seda turgudelt laenata miljardites eurodes ja palju konkurentsivõimelisema kulutasemega kui tavapanganduses.

Paraku toimib rahaturg vaid siis, kui pankadel ei ole probleeme, sellisena turgu viimasel paaril aastal kirjeldada ei saa. Pankade häda on selles, et bilansimaht kasvatati kohati mitu korda suuremaks kui tavaklientidelt (mis on stabiilsem rahastamisallikas) kaasatud hoiused. Seega panid pangad end täielikult sõltuma raha- ja kapitaliturgudest, kus raha laenati tagatiseta panga nime või krediidireitingu alusel. Ilma keskpankade aktiivse sekkumiseta oleks rahaturg külmunud.

Praegu on populaarne teema, et pangad peaksid end ise kohati vastu enda tahtmist rekapitaliseerima. Osaliselt on see tingitud praegusest võlakriisist, osalt aga peatselt kehtima hakkavatest karmimatest pangandusnormatiividest.

Kummitab kapitaliseerimise vajadus. Panku saaks paremini kapitaliseerida kahel teel. Esimene võimalus on see, et pangad ei maksa dividendi, vaid jätavad kasumi jaotamata (kui on kasumit, muidugi). Teine võimalus on see, et pangad pakuvad investoritele aktsiate ostmise võimalust ja huvi puudumisel riik lihtsalt natsionaliseerib pangad osaliselt või täielikult. See lahendus ei meeldi investoritele.

Pangad ise ei soovi aktsiakapitali kaasata, kuna aktsiate hinnad on väga madalad ja mida madalamad hinnatasemed on, seda rohkem tuleks uusi aktsiaid emiteerida ehk olemasolevate aktsionäride osalust vähendada. Sellised nokk kinni, saba lahti tüüpi olukorrad peletavad potentsiaalseid investoreid eemale.

Ma ei suuda praegu soovitada pankade aktsiate ostmist - pankadel on piisavalt probleeme, mis võivad muutuda eksistentsiaalseks. Swedbanki privaatpangaduse seminaril lustliku vahepalana Apple'i ja pankade võrdluse esitanud Swedbanki Balti investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla lisas hiljem, et tema arvates jäävad pangad suhteliselt madalale veel pikemaks ajaks.

Pankade ümber selgusetus. "Üks asi on praegused murekohad ja ohud euroala finantskriisiga seoses," rääkis Tamla. "Pikemas perspektiivis minu meelest aga vähemalt sama oluline on jätkuv selgusetus, mis reeglistikku pankade tegevusele kehtestada tahetakse. Kõiksugu normatiivide uus suurendamine ja muutmine on viimasel paaril kuul taas päevakorda kerkinud. Ma ise arvan, et selgusetus selles vallas jääb veel kauaks püsima ja sellest tulenevalt on ka igati mõistlik pankadele oluliselt suuremat riskipreemiat (madalamat turuväärtust) kohaldada."

Vaadates tagasi ajale, kui Apple'i turuväärtus oli väike, hindasid investorid ettevõtet väga kõrgelt. Apple'i aktsia hinna-kasumi suhe oli kaua 40 ringis ja kõrgemal, kuid käis ka 200 peal. Praegu on Apple'i aktsia hinna-kasumi suhe 16. Pangaaktsiate hinna-kasumi suhe on väga pikalt olnud kümne kandis. 2009. aastal oli pangad pigem kahjumlikud või väga väikeste kasumitega, mistõttu hinna-kasumi suhe hüppas ka 300st kõrgemale. Praegu on pangaaktsiate P/E suhte näit alla 9.