„Riigi jaoks oleks hea, kui kartelliosalised tuleksid ja räägiksid meile ära. Lahenduseks ongi leitud leebusprogramm, mis on rakendatav paljudes riikides,“ rääkis Aas.

Peaprokuröri sõnul on see maailmapraktika näitel tõhus lahendus võitluses kartellidega.Alates 2010. algusest on leebusprogramm kohaldatav ka Eestis.

Leebust võib taotleda füüsiline isik ehk kartelli sõlmija nii endale kui ka juriidilisele isikule. Samamoodi võib taotleda ka juriidiline isik. Seejuures kohaldatakse leebus juriidilisele isikule ja selle füüsilisest isikust esindajatele, liikmetele, osanikele, aktsionäridele, juhtimis- ja järelevalveorgani liikmetele ja töötajatele.

Leebust aga ei kohaldata igasugustel tingimustel. Aasa sõnul on konkurentsiõiguses sätestatud tingimused, kus see on väga detailselt lahti kirjutatud. „Põhimõte on see, et tuleb omal tahtel tulla esimesena konkurentsiametisse ja teha lõpuni heatahtlikult koostööd,“ selgitas Aas. „Leebust ei saa aga kohaldada see, kes on olnud kartelli algataja või kallutanud teisi inimesi kartellis osalema.“

Seejuures jaotub leebus kaheks. Esiteks täielik leebus, mille puhul toimub kriminaalmenetluse lõpetamine ilma sanktsioonideta. „Seda rakendatakse näiteks juhul kui isik teatab esimesena kuriteost, millest riik midagi veel ei tea,“ selgitas Aas.Osalise leebuse puhul on karistuse leevendamine võrdeline kriminaalmenetluses tehtud koostööga.

Leebusprogrammi puhul nähti Aasa sõnul algselt ka mitmeid riske. „Ettevõtjad nägid ohtu, et leebusprogramm võib saada omaette arveteklaarimise kohaks konkurentide vahel,“ tõi peaprokurör näiteks. 

Aas nentis, et viimastel aastatel on ettevõtjate seas konkurentsiõigus palju paremini teadvustatud. „Kui keegi tunneb, et võib olla endale teadvustamata sattunud kartelli liikmeks, siis tasub tulla riigi juurde. Tasub koos heade spetsialistidega leebustaotlusi ette valmistada,“ arvas Aas.