- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet: silm on peal kõigil sektoritel
„Konkurentsiõigust on vaja, sest maailmas on aru saadud, et keelatud kokkulepped on majandusarengut takistav tegur,“ rääkis Ots.
Erinevates riikides on konkurentsiõiguse osas erinev seadusandlus. „Eesti on valinud tee, kus sellistesse rikkumistesse suhtutakse rangemalt kui teistes ELi riikides,“ märkis Ots, kelle kinnitusel on kriminaalmenetlus veel ka USAs, Suurbritannias, Iirimaal.
Ots rõhutas, et konkurentsiameti tegevusvaldkond on lai, sest amet pole mitte ainult konkurentsiseaduse alusel menetleja, vaid ka erinevate sektorite vaatleja. „Selge on see, et kõik konkurentsiseaduses sätestatud rikkumised on meie prioriteet ja need on olulised,“ kinnitas Ots. Rikkumised pälvivad juhi sõnul konkurentsiameti tähelepanu, kuna on efektiivset konkurentsi takistavad.
Otsa kinnitusel pole konkurentsiseaduse eesmärk üksiku konkurendi kaitsmine, vaid konkurentsi kui majandusliku toimemehhanismi jätkuvuse tagamine. Näiteks tõi Ots ühe riigikohtu lahendi, kus on öeldud, et seaduse eesmärk on tarbijate heaolu läbi efektiivse konkurentsi.
Majanduses on Otsa hinnangul ülioluline prioriteet jälgida tsunftide teket. „Täna näidatakse palju näpuga Kreekale, kus oli põhjalikult neid tegevusalasid, millele puudub vaba juurdepääs. Piiratud on nii transport, juuksuriäri jne, kus peab olema tsunfti liige, muidu tegutseda ei saa,“ selgitas Otsa.
Majanduse arengule aitab juhi sõnul kõige paremini kaasa toimiv konkurents ehk turu kontsentratsiooni vältimine, keelatud kokkulepete vastu võitlemine ja loomulike monopolide reguleerimine.Ta lisas, et alati tuleb kriitiliselt vaadata ka erinevate majandusharude riiklikku subsideerimist. „Meil õnneks pole tsunfte, pole ka väga palju subsiidiume. Samas vaatame alati, et kui kusagil kehtestatakse subsiidium, kas seda on vaja või mitte,“ lausus Ots.
Kuna kõike korraga hästi teha ei saa, siis on seatud teatud prioriteedid. Nendeks on konkurentide vahelised konkurentsikahjustavad kokkulepped, vertikaalsed kokkulepped, millel on horisontaalne mõju turul ning turuanalüüside koostamine
Statistika näitab, et enne uue konkurentsiameti loomist 2007. aastal polnud konkurentsiamet alustanud ühtegi menetlust ettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustavad kokkulepete põhjal. 2008.-2010. aastani algas amet 19 menetlust. Pooleliolevad mahukamad kohtueelsed menetlused on hetkel leivaliit, piim ja turvateenused.2008.-2010. aastal ameti poolt alustatud kõikidest menetlustest on 19 kriminaalasja, 114 haldusasja ja 7 väärteoasja.
Turgu valitseva seisundi puhul on Otsa sõnul aktuaalsed sektorid post, energeetika, jäätmemajandus ja ravimite müük. Tegelikult ei jää tema kinnitusel tähelepanuta ka turul toimuv, nii konkreetsed turumoonutused kui ka pikaajalisemad turukäitumise uuringud. „Näiteks analüüsisime eelmise aasta augustis toimunud elektribörsi hinnahüpet. Sügava tähelepanuga jälgime ka ajakirjanduses kajastatavat, näiteks suhkru hind, kus püüame analüüsida ja leida põhjendust, miks see nii kõrge on,“ rääkis Ots.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele