Konkurentsiamet: silm on peal kõigil sektoritel

Otsa kinnitusel pole konkurentsiseaduse eesmärk üksiku konkurendi kaitsmine, vaid konkurentsi kui majandusliku toimemehhanismi jätkuvuse tagamine. Näiteks tõi Ots ühe riigikohtu lahendi, kus on öeldud, et seaduse eesmärk on tarbijate heaolu läbi efektiivse konkurentsi.

Majanduses on Otsa hinnangul ülioluline prioriteet jälgida tsunftide teket. „Täna näidatakse palju näpuga Kreekale, kus oli põhjalikult neid tegevusalasid, millele puudub vaba juurdepääs. Piiratud on nii transport, juuksuriäri jne, kus peab olema tsunfti liige, muidu tegutseda ei saa,“ selgitas Otsa.

Majanduse arengule aitab juhi sõnul kõige paremini kaasa  toimiv konkurents ehk turu kontsentratsiooni vältimine, keelatud kokkulepete vastu võitlemine ja loomulike monopolide reguleerimine.Ta lisas, et alati tuleb kriitiliselt vaadata ka erinevate majandusharude riiklikku subsideerimist. „Meil õnneks pole tsunfte, pole ka väga palju subsiidiume. Samas vaatame alati, et kui kusagil kehtestatakse subsiidium, kas seda on vaja või mitte,“ lausus Ots.

Kuna kõike korraga hästi teha ei saa, siis on seatud teatud prioriteedid. Nendeks on konkurentide vahelised konkurentsikahjustavad kokkulepped, vertikaalsed kokkulepped, millel on horisontaalne mõju turul ning turuanalüüside koostamine

Statistika näitab, et enne uue konkurentsiameti loomist 2007. aastal polnud konkurentsiamet alustanud ühtegi menetlust ettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustavad kokkulepete põhjal. 2008.-2010. aastani algas amet 19 menetlust. Pooleliolevad mahukamad kohtueelsed menetlused on hetkel leivaliit, piim ja turvateenused.2008.-2010. aastal ameti poolt alustatud kõikidest menetlustest on 19 kriminaalasja, 114 haldusasja ja 7 väärteoasja.

Turgu valitseva seisundi puhul on Otsa sõnul aktuaalsed sektorid post, energeetika, jäätmemajandus ja ravimite müük. Tegelikult ei jää tema kinnitusel tähelepanuta ka turul toimuv, nii konkreetsed turumoonutused kui ka pikaajalisemad turukäitumise uuringud. „Näiteks analüüsisime eelmise aasta augustis toimunud elektribörsi hinnahüpet. Sügava tähelepanuga jälgime ka ajakirjanduses kajastatavat, näiteks suhkru hind, kus püüame analüüsida ja leida põhjendust, miks see nii kõrge on,“ rääkis Ots.