„Reeglina vastutab konkurentsiõiguse rikkumise eest see juhatuse liige, kes oli konkreetse tegevuse toimepanija ja kelle vastutusalas see kokkulepe tehti,“ rääkis Paas-Mohando. 

Kui hinnainfo vahetamises on osalenud tavatöötaja, siis tema osas rakendub Paas-Mohando sõnul vastutus juhul kui see toimus juhtivtöötaja teadmisel ja vastutusel. Kui töötaja tegutseb omal käel, siis see ei pruugi tuua kaasa vastutust juriidilise isiku suhtes, märkis advokaat.

Keskastme juhi tegevus võib tuua vastutuse juriidilisele isikule siis, kui ta paneb kokku näiteks riigihanke sisu. „Organi vastutus võib tulla siis, kui on tegemist tegevusetusega. Näiteks on jäetud reageerimata sellele, et töötajad teevad konkurentidega kahjustavaid kokkuleppeid ja seda pole keelatud,“ selgitas Paas-Mohando. Lisaks vastutab terve organ juhul kui tööjaotust pole paika pandud või rakendatakse mingi otsuse vastuvõtmisel salajast hääletust.

Juriidilise isiku vastutus rakendub siis, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt. Samas pole Paas-Mohando sõnul teod, mis on toime pandud füüsilise isiku enda huvides, omistatavad juriidilisele isikule.Silmas tasub pidada, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning karistatav on nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kartellikuritegude puhul on võimalik karistus füüsilisele isikule kas 30-500 päevamäära või kuni 3 aastat vangistust, lisaks ettevõtluskeeld kuni 5 aastat. Juriidilisele isikule 5-10% käibest, kuid maksimaalselt 16 miljonit eurot.

Paas-Mohando sõnul on oluline töötajate koolitamine. Vajalik on tõsta töötajate teadlikkust, eelkõige konkurentidega suhtlemise riskidest ja keelekasutusega seotud riskidest, lausus ta.