Euro päästekava lükkub

Rehni sõnul tuleb Euroopa liidritel erimeelsused lahendada ja otsused teha. „Põhimõtted ja peamised parameetrid tuleb nädalavahetusel paika saada.“

Lahendust näivad takistavat pigem poliitilised põhjused kui tehnilised nüansid. Töödokumendi järgi, mida WSJl näha õnnestus, hakkas EFSFi võimendamine juba ilmet võtma – visandamisel oli plaan, kuidas EFSF saab osta euroala riikide võlakirju otse emiteerijalt või turult. Viimane nõuab kiiret otsustamist – see ei võimalda keerulist poliitilist protsessi.

Samuti kardetakse, et EFSFi 440 mld euro suurune maht on liiga väike, riikide vahel valitsevad aga alles suured erimeelsused selle üle, kuidas fondi võimendada. Mõni riik nagu Prantsusmaa arvab, et EFSFile tuleb anda sisuliselt panga volitused, et see saaks vajadusel laenata Euroopa Keskpangast. Saksamaa ja Euroopa Keskpank on sellele ägedalt vastu ja see võib vastuollu minna ka Euroopa seadustega.

Alternatiivina on arutusel plaan, mis võimaldab EFSFil garanteerida osa liikmesriikide uusemissioonidest. Selle mõte on kaitsta euroala teisi riike Kreeka võlgade restruktureerimise tagajärgede eest. Nädal tagasi näisid Saksamaa ja Prantsusmaa olevat selles kokkuleppele jõudnud, kuid kolmapäeval hakkas Prantsusmaa EFSFile jälle panga litsentsi nõutama.

Kokkulepet on kiiresti vaja, kuna Kreekas paisuvad protestid kärpekavade vastu, muutes valitsuse jaoks abipaketi tingimuste täitmise järjest raskemaks.

Nn troika viimane raport nendib, et Kreeka majanduslangus on prognoositust sügavam (ca 6% 2011. a esimesel poolel) ning et eelarvereformid koos erastamisega pole muutnud Kreeka võlakoormat majandusele jõukohasemaks. Võrreldes paari kuu taguse ajaga on võlakoorem muutunud veelgi raskemini talutavaks, nentis raport, soovitades siiski Kreekale järgmine laenuosa välja maksta.