Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi võlast: erasektori lõige tuleb suurem

    Eile eurogrupi koosolekul Kreeka olukorda ja maksevõimet arutanud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et juulis Kreekale kokku lepitud abipakett räägitakse uuesti läbi ning ilmselt tuleb neil, kes Kreekasse n-ö raha tegema läksid, suurem kahjum sisse võtta. 

    „Erasektori lõige tuleb suurem, see on üsna kindel,“ ütles Ligi. „Mis see täpne number on, pole minu asi öelda," lisas ta, mööndes, et jutuks olid ka 50-60%-sed mahakandmised. Läbirääkimised jätkuvad.
    Oluline on leida see piir, kust laenude teenindamine on Kreekale jälle jõukohane.„110-120 % SKPst on see, kuhu tahetakse jõuda,“ ütles Ligi. Aga kõik võtab aega.
    Vastavalt tuleb ümber arvutada ka IMFi ja euroala liikmesriikide panus, mis algse juulikuise kokkuleppe järgi oli 109 miljardit eurot. „See abipakett jah, disainitakse ümber. Et ta tuleb, see on kah kindel,“ ütles Ligi.
    Kreeka uues abipaketis osaleks EFSFi garantiide kaudu juba ka Eesti, mis siiani pole Kreeka abipakettides veel osalenud.
    Ligi eitab, et Kreeka olukord on troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi inspektorite - toim.) sünge raporti valguses lootusetu.„Ühegi Euroopa riigi kohta ei saa öelda, et olukord on lootusetu. Lihtsalt need, kes lootsid sealt raha teenida, peavad võtma kahjumid sisse. Siis on riigil jälle lootust,“ ütles Ligi.
    Kas aga võib juhtuda, et ka Kreeka abistajatel avalikust sektorist tuleb kahjum sisse võtta?„See ei ole reaalne, et ükski valitsus loobub raha tagasinõudmisest,“ tõrjus Ligi. „See on mõeldamatu, et Eesti maksumaksja hakkaks otsest kahju kandma. Kaos peaks Kreekas ikka väga suur olema, et teised riigid laenud andeks annaksid.“
    Teisalt jõuab „kahjumi sissevõtmine“ erasektoris ringiga ikka riigi juurde tagasi, kui tegemist on Kreekale laenu andnud pankadega. „Pankade toetamine – see on üsna surnud ring,“ möönis Ligi. „Meie praegu seal mängus ei osale. Meie pangandus ei ole otsese löögi all. Aga muidugi me sõltume sellest üldisest keskkonnast,“ ütles Ligi.
    Kust kõik see raha võetakse?„Praegu on ainult garantiide andmine. See raha ei tule riikidelt, see tuleb EFSFilt. Laenatakse AAA reitinguga turult kokku,“ selgitas Ligi. „Ja kui läheb ESMi (Euroopa püsiv kriisihaldusmehhanism, mis peaks jõustuma 2013. aasta keskelt - toim.) sissemaksmiseks, siis see toimub järk-järgult. Siis tuleb ilmselt ka laenata, aga need laenud ei ole võrreldavad üldise laenukoormusega, mis Euroopal on.“
    Ligi sõnul liiguti eurogrupi eilsel kohtumisel edasi ka EFSFi võimendamise küsimuses, kuid lõpliku lahenduseni veel ei jõutud. Euroopa Keskpanga kaasamist see tõenäoliselt ette ei näe.
    Kas EFSFi võimendamine võib Eestile tuua lisakohustusi?„EFSFi parlamentidelt küsitavad garantiisid ei olda suurendamas,“ ütles Ligi. „Samas nende võimendustega seoses tekivad uued juriidilised küsimused, mis võivad ka parlamenti puudutada. Sõltub, kuidas skeemid lõpuks vormistatakse. Kui läheb võimendamiseks, tuleb iseenesest sisuliselt koormust juurde.“
    Mis saab siis, kui Prantsusmaa AAA reitingust ilma jääb? Kas siis kukub kogu kaardimaja kokku?„Loodame et ei kuku,“ ütles Ligi. „Siis on uus olukord. Midagi ilusat ei ole sellisel juhul.“
    Täna jätkavad Brüsselis läbirääkimisi kõigi ELi riikide rahandusministrid. Peamine arutelude teema on pankade kapitaliseerimine. Homme on Brüsselis ELi valitsusjuhid ning tuleva nädala kolmapäevaks on kavandatud veel üks Ülemkogu, kust oodatakse varem juba selleks nädalavahetuseks lubatud kompleksset võlakriisi lahendust. Enne finaali tuleb ilmselt veel ka rahandusministritel kokku tulla.
    „Otsused tulevad tasapisi. Midagi lõplikku veel ei ole,“ võttis Ligi kokku seisu laupäeva ennelõunal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.