100 miljardit ELi pankade rekapitaliseerimiseks

Kokkuleppe kohaselt vajavad pangad ca 100 miljardi euro suurust kapitalisüsti, et kindlustada neid Kreeka võimaliku pankroti ning kriisi leviku vastu teistesse raskustes liikmesriikidesse, vahendas agentuur Reuters.

Rahandusministrid esitavad oma ettpanekud täna Brüsselis kohtuvatele ELi valitsusjuhtidele, kelle eesmärk on paika saada n-ö kompleksne lahendus euroala võlakriisi kontrolli alla saamiseks. Lisaks pankade rekapitaliseerimisele hõlmab see teist abipaketti Kreekale ning euroala päästefondi EFSF võimendamist.

Tänaselt Ülemkogult ja euroala valitsusjuhtide eraldi kohtumiselt veel lõplikke otsuseid ei oodata, kuid Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldas lootust, et hiljemalt kolmapäeval on lahendus laual. Sama seisukohta avaldas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Laupäevasel kohtumisel kuulsid ELi rahandusministrid Euroopa pangandusjärelevalve asutuselt EBA, et pankadel tuleb Tier 1 kapitali osakaal (omakapital pluss jaotamata kasum) tõsta 9%-le. Kui kõik pankade bilansis olevate raskustes euroala riikide võlakirjad praeguse turuhinnaga ümber hinnata, on pankade kapitalivajadus pangandussüsteemi tugevdamiseks 100-110 miljardit eurot.

„Mida see Rootsi pankade jaoks tähendab, seda peab EBA lähemalt täpsustama,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg agentuuri TT vahendusel. „Selles osas on meil üksmeel, et võlakoormus peab oluliselt vähenema. See peab toimuma juba lähiajal ning olema üks osa konstruktiivsest lahendusest,“ ütles Borg.

Mitmed olulised küsimused on aga alles lahtised. Suurim vaidluskoht on euroala 440 miljardi euro suuruse päästefondi EFSF võimendamine, et neid vahendeid kõige mõjusamalt ära kasutada. Rahaturgude hinnangul ei ole fondi praegune maht kriisi kontrolli alla saamiseks piisav.

Wall Street Journal kirjutas täna Euroopa allikale viidates, et konkreetsed numbrid lähevad paika alles siis, kui kogu laiem kriisikava on kokku lepitud. Selleks on tähtaeg tuleva nädalal kolmapäev. Pankade kapitalivajadus sõltub ju kokkuvõttes selleks, kui suur osa Kreeka laenudest maha tuleb kanda. Tulemüüri teiste euroala riikide ümber peab looma EFSF, mille võimendamise üle vaidlused alles jätkuvad.

.