• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka vajab 60% võla mahakandmist

    Kreekale laenu andnud erasektori institutsioonidel tuleks vähemalt 60% neist laenudest maha kanda, et Kreeka võlakoorem 2020. aastaks riigile jõukohaseks muutuks ning euroala abipakett saaks jääda juulis kokku lepitud 109 miljardi euro tasemele, nendib nn troika raport, mida refereeris agentuur Reuters.

    Salajasest raportist, mida euroala rahandusministrid reedel arutasid, saab alus läbirääkimisteks pankade ja muude erasektori investoritega, et kokku leppida nende osa suurus Kreeka uues abipaketis. Juulis nõustusid erasektori laenuandjad maha kandma 21% Kreeka laenude ajaladatud puhasmaksumusest. Kuid vahepeal on Kreeka majandusolukord halvenenud, struktuurireformide ja erastamise eesmärke pole suudetud täita ning olukord börsidel on samuti halvenenud. Nii tahavad euroala liidrid sõlmida erasektori kaasamiseks uue kokkuleppe, et lõviosa abikoormast ei jääks üksi euroala maksumaksja kanda.
    „2020 aasta lõpuks on võlakoormat võimalik vähendada 120%-le SKPst, kui 50% võlast maha kanda,“ nendib raport, mille koostajaks IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni inspektorid.
    „Kuna kapitaliturud on (Kreekale – toim.) suletud, on jätkuvalt vaja suures mahus täiendavaid avaliku sektori vahendeid, hinnanguliselt 114 miljardit eurot,“ märgib raport.
    Et võlga veelgi vähendada, on erasektorilt vaja suuremat panust. Näiteks selleks, et võlakoorem alaneks aastaks 2020 110%-le, tuleks vähemalt 60% sellest maha kanda ja/või abilaenu tingimusi veelgi leevendada, nendib raport. Sellisel juhul – kui kärbe on 60%, jääks Kreeka teine abipakett juulis kokku lepitud 109 miljardi euro piiresse.
    Raport märgib, et kui jäädakse 21% juurde, siis tähendavad muutunud asjaolud seda, et kokku kasvab Kreeka abivajadus praegusele programmile lisaks aastaks 2020 252 miljardile eurole, sisaldades ka praeguste abilaenude pikendamise võimalust. See tähendaks, et Kreeka võlg jõuaks tipust läbi väga kõrgel 186% tasemel SKPst aastal 2013 ning kahaneks väga aeglaselt. Aastaks 2020 oleks võlakoorem vähenenud vaid 152%-le SKPst.
    Raport prognoosib varasemate hinnangutega võrreldes Kreeka majanduse aeglasemat toibumist, kuna struktuurireformid võtavad arvatust kauem aega ning nii viibib ka neist oodatud kasu.
    Kasvulootust on Kreeka majandusel alles 2013-2014. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.