• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üle 90% Eesti territooriumist on saanud endale omaniku

    Täna täitub 20 aastat päevast, mil jõustus iseseisvuse taastanud Eestis maaomanike ja kinnisvaraturu tekkele aluse pannud maareformi seadus.

    1991. aastal algatatud maareformi peamine eesmärk oli anda maa tagasi eraomandisse, et luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks ja heastada endistele maaomanikele ülekohus, mille Nõukogude võim oli maa sunniviisilise riigistamisega tekitanud. “Praktiliselt iga Eesti peret puudutanud ja eraomandil tuginevale turumajandusele aluse pannud maareformi võib suuresti lugeda lõppenuks. Omaniku on saanud üle 39 000 km² maast. Reformida on jäänud veel vähem kui kümnendik maast, enamik sellest jääb riigi omandisse,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Eestist maaomanike ühiskonna kujundanud reform on ilmselt üks kõige enam meie hoiakuid ja majanduskeskkonda mõjutanud Eestis läbi viidud reforme.” “Enamus sõdu on peetud maade ja naiste pärast ja on heameel tõdeda, et Eestis sai maareform läbi viidud rahumeelselt,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes oli maareformi alguse ajal Viljandi linnavalitsuses majandusnõunik-abilinnapea ning aastatel 1992-1993 Viljandi linnapea täites ka reformide eest vastutava abilinnapea ülesandeid. Ka oma hilisemates ametites on Seeder olnud tihedalt seotud maareformiga.Seedri sõnul tegi maareform eestlastest taas omanikrahva ehk pandi alus eraomandusel põhinevale riigile. “Me oleme omal maal peremehed,” tähendas Seeder. 1. oktoobri seisuga on maakatastrisse kantud 611 274 katastriüksust pindalaga 3 954 765,5 ha. Sellest ligi 1,5 miljonit ha (34,3%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele. Ligi 980 tuhat ha (22,5%) on erastatud, 1,4 miljonit ha (32,9%) on jäetud riigi omandisse, ligi 34 tuhat ha (0,8%) antud munitsipaalomandisse ning alla 10% maast on katastrisse kandmata. Esimesed omanikud said maad tagasi 1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. 1993. aastast muutus kannete tegemine maakatastrisse juba pidevaks, suurem osa tagastavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995–2003. Veel reformimata maa koosneb osaliselt nn maareformi jääkidest. Tegemist on väikeste, oma kujult ebakorrapäraste juurdepääsuta ning loodusliku seisundi tõttu (liigniiske, võsastunud) väheväärtuslike aladega. „Üle poole sellistest maadest jäävad riigi omandisse – tegemist on looduskaitseliste piirangutega aladega, maardlatega, riigimetsaga jne,” ütles Maa-ameti peadirektori kohusetäitja Raivo Vallner.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
LHV: Coopi aktsia on ülehinnatud – aeg müüa
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
Euroopa liidrid soovivad Poola küsimuse jätta komisjonile lahendada
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Soome mõjukas majandusjuht sai maksuparadiisi tulu varjamise eest aasta tingimisi
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.