Ilves viitas jalgpallile laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis. "Isekus ei vii sihile, teistega arvestamine, kõigi "parima mina" ja tugevuste väljatoomine ning võistkonna ühtsus aga küll," selgitas ta.
"Seepärast võib ka jalgpallikoondises näha kogu jõudu ja rikkust, mida meie ühiskond on võimeline ka teistel elualadel pakkuma ja sageli pakubki. Jalgpallurid, nii vene kui eesti rahvusest, on lihtsalt kõige selle ere ja arusaadav näide," ütles Ilves.
Presidendi sõnul pole ta kunagi seadnud vaimu füüsisest tähtsamaks ega seda avalikult rõhutanud. "Mingi hetkeni ei pööranud ma ise kehalisele tegevusele vajalikku tähelepanu. Ühel hetkel sai mulle aga selgeks, et täiesti mõttetu oleks 58aastaselt ära surra," rääkis ta.
"Ütleme nii, et kehakaal ületas liiga palju mõistlikku normi ja see hakkas tervisele, enesetundele ja töövõimele halvasti mõjuma. Võtsin end kätte ja sundisin takka, jälgisin, mida sõin, ning hakkasin end liigutama. Praegu on kehakaal normis, tunnen end väga hästi ja jõuan palju rohkem ära teha kui varem," kinnitas Ilves.
Presidendi ajakava on päris pingeline ning kõigi asjadega toimetulekuks peab Ilvese ütlusel jätkuma vaimuvärskuse kõrval ka puhtfüüsilist vastupidavust. "Ei tasu alahinnata sedagi, et pean Eesti meeste üsnagi madalat keskmist eluiga üheks meie ühiskonna kõige tõsisemaks probleemiks. Aga mul oleks võimatu sel teemal usutavalt sõna võtta, kui näeksin ise välja nagu infarktipalati eksponaat," märkis ta.
"Ja et väga paljud vaatavad ka neid tähtsaid jalgpallimänge kodus tugitoolis, õllepudel näpus, siis ütlen neile – võtke juba homme tunnike ja hakake keha trimmimisega pihta," lisas riigipea.