Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilves: mäng Iirimaaga on mul esimene kord staadionile tulla

    Homse Eesti-Iirimaa play-off-kohtumise aukülaliseks on president Toomas Hendrik Ilves, kes kätleb mängu eel meeskondi. Ilvese teatel on see tal esimene kord staadionil jalgpalli vaadata.

    "Paljastan nüüd saladuse, mis tegelikult vist ei ole üldse mingi saladus: olen jalgpallivõhik ega mõista seetõttu hästi neid, kellele jalgpall on teinekord suurem kui elu ise," märkis ta. "Loodan osa saada kordumatust õhustikust, kõigest sellest, mida mu jalgpallihulludest sõbrad ja kolleegid väidavad siin olevat," lisas president jalgpalli liidu teatel.
    Ilvese sõnul on Eesti koondis ära teeninud igaühe, sealhulgas ka jalgpallikauge riigipea toe ja innustuse. "Minu isiklik hinnang ei sõltu siin sellest, kuidas mäng lõpeb ja kas Eesti jõuab finaalturniirile või mitte. Eks siin peitu ka selle hetkel üldrahvalikuna näiva jalgpallivaimustuse proovikivi. Sul peab jätkuma huvi ka siis, kui läheb kehvasti, tõelisi sõpru tuntakse hädas," rääkis Ilves.
    "Siin sport väga palju poliitikast ei erine. Võitjale tahavad kõik õlale patsutada, ent kaotaja jäetakse sageli üksi. Ma loodan, et meie jalgpallurid ei jää edaspidi kunagi üksi või mängima tühjale tribüünile. Alles siis võime rääkida Eestist kui jalgpallikultuuriga riigist," lisas ta.
    Ilves viitas jalgpallile laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis. "Isekus ei vii sihile, teistega arvestamine, kõigi "parima mina" ja tugevuste väljatoomine ning võistkonna ühtsus aga küll," selgitas ta.
    "Seepärast võib ka jalgpallikoondises näha kogu jõudu ja rikkust, mida meie ühiskond on võimeline ka teistel elualadel pakkuma ja sageli pakubki. Jalgpallurid, nii vene kui eesti rahvusest, on lihtsalt kõige selle ere ja arusaadav näide," ütles Ilves.
    Presidendi sõnul pole ta kunagi seadnud vaimu füüsisest tähtsamaks ega seda avalikult rõhutanud. "Mingi hetkeni ei pööranud ma ise kehalisele tegevusele vajalikku tähelepanu. Ühel hetkel sai mulle aga selgeks, et täiesti mõttetu oleks 58aastaselt ära surra," rääkis ta.
    "Ütleme nii, et kehakaal ületas liiga palju mõistlikku normi ja see hakkas tervisele, enesetundele ja töövõimele halvasti mõjuma. Võtsin end kätte ja sundisin takka, jälgisin, mida sõin, ning hakkasin end liigutama. Praegu on kehakaal normis, tunnen end väga hästi ja jõuan palju rohkem ära teha kui varem," kinnitas Ilves.
    Presidendi ajakava on päris pingeline ning kõigi asjadega toimetulekuks peab Ilvese ütlusel jätkuma vaimuvärskuse kõrval ka puhtfüüsilist vastupidavust. "Ei tasu alahinnata sedagi, et pean Eesti meeste üsnagi madalat keskmist eluiga üheks meie ühiskonna kõige tõsisemaks probleemiks. Aga mul oleks võimatu sel teemal usutavalt sõna võtta, kui näeksin ise välja nagu infarktipalati eksponaat," märkis ta.
    "Ja et väga paljud vaatavad ka neid tähtsaid jalgpallimänge kodus tugitoolis, õllepudel näpus, siis ütlen neile – võtke juba homme tunnike ja hakake keha trimmimisega pihta," lisas riigipea.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.