• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teder: vabast turust ei saa veel rääkida  

    Vaba turg võib õiguskantsleri Indrek Tederi hinnangul osutuda elektri müügil edukaks, aga praegu vaba turgu veel pole.

    Teder kutsub poliitikuid üles pöörama suuremat tähelepanu elektri hinda mõjutavatele teguritele, et avatud turu tekkel kerkiv hind tarbijaid hingetuks ei võtaks.
    Väljavõtteid õiguskantsler Indrek Tederi kõnest tänasel Äripäeva energiakonverentsil:
    "Ajakirjandusest on läbi jooksnud ka numbrid, kui palju tõuseb elektri hind, kui 2013. aastal elektri koguhinnas sisalduvat elektrienergia hinda ei reguleeri enam konkurentsiamet, vaid turg. Väidetavalt, ja need väited on tulnud ka Eesti Energia esindajate suust, ootab vabaturu tekkel meid ees 50% elektrienergia hinnatõus. Viimasel ajal on ajakirjandus korrektselt ka välja toonud, et see 50% tõus hõlmab ühte elektriarve komponenti ehk siis elektrienergia hinda. Koguarve suureneb elektrienergia 50% hinnatõusu tõttu ligikaudu 20%.
    Riigil on vastutus tagada, et tarbijad saaksid mõistliku hinnaga elektrienergiat oma igapäeva elus tarbida.
    Seda öeldes ei tauni ma kuidagi tehtud otsust avatud elektrituru kasuks ega ütle, et mõistliku hinna tagab igal juhul vaid hinna reguleerimine. Ma ei arva, et avatud turg on saatanast, kuigi ma tõden, et see ilmselt tõstab inimeste elektriarveid 20%.
    Tõtt-öelda, kui reaalne vaba turg elektri tootmisele ja müügile ühel hetkel tekib, võib see osutuda edukaks, aga varustuskindluse tagamise seisukohalt ka vältimatult vajalikuks.
    Vaba turu eelduseks on aga piisavate ühenduste ja ülekandevõimsuste olemasolu turuosaliste vahel. Kuid olen aru saanud, et täna ei ole Põhjamaade ja Baltikumi vahel piisavaid ühendusi elektrienergia vabaks liikumiseks ja eks seepärast ei räägitagi vabast turust, vaid avatud turust. Loota jääb, et 2014 valmib täiendav Eesti-Soome merekaabel  (650MW) ja 2016 Leedu-Rootsi ühendus, mis tagavad Baltikumi, sh Eesti parema integreerumise ka Põhjamaade turuga.
    Nii ei olegi minu soov kritiseerida avatud elektriturgu, vaid hoopis kutsuda riiki, poliitikuid pöörama suuremat tähelepanu elektri hinda mõjutavatele teistele teguritele.
    Riigi tegevus ja poliitikute otsused energiapoliitika planeerimisel ning energiaküsimuste reguleerimisel jäävad elektri hinda mõjutama väga suurel määral ka peale 2013. aastat."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Aasia aktsiaturud alustasid nädalat tõusuga
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.