• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurost loobugu kõik riigid

    Euroopa ei peaks mõtlema aluslepingute muutmisele, ühiste võlakirjade loomisele, rahaliidu kärpimisele ega võtma laenu teistelt riikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt selleks, et enda eurosüsteemi püsti hoida.

    Vastupidi – see ei lahenda fundamentaalseid probleeme ning aeg oleks praegusest eurost loobuda ning uuesti alustada, ehitades nii üles tugevama rahaliidu.
    On palju arutatud euroala tuleviku üle – milline rahaliidu formatsioon võiks olla. Leidub neid, kes arvavad, et Lõuna-Euroopa peab kasutusele võtma praeguse euro ja Põhja-Euroopa looma uue ühisraha. Arutatud on ka võimalust, et tippreitinguga riikidest saab euroala tuumik, kel oleks rahaliidus suurem sõnaõigus majandusasjades. Palju on kõlanud ka idee visata euroalast välja hädasolevad riigid või et mõni tippreitinguga riik lahkub ise euro-alast. Kuid kõik eelnimetatud kõlavad lühiajaliselt küll lahendustena, aga pikaajaliselt lõhestaksid terve Euroopa.
    Tippriigid ei peaks mõtlema tugeva tuumiku moodustamisele. Euroopa oli lõhestatud raudse eesriidega 50 aastat. Pärast kommunismi langust jäid eksisteerima mõisted nagu Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Praegu räägitakse juba Lõuna- ja Põhja-Euroopast ja seda võlakriisi pärast.
    Kui praegune euro jäetakse lõunariikidele ning põhi loob uue ühisraha, siis mida see tähendaks? Need, kes said vana euro, on kaotajad ning need, kellel uus rahaühik, on järelikult võitjamajandused. Kuid eurotsooni põhimõte on ju riikide ühine majandustsoon ja rahaliit. Ideed, mis soodustaksid ühtesid ning paneks teised ebasoodsasse olukorda, takistavad ühtse Euroopa põhimõtet.
    Mis on Euroopa praegused lahendused? Laenata, kulutada, kärpida, kehtestada uusi makse ja regulatsioone. Kuid vähe on kuulda majanduskasvu ärgitavatest teguritest.
    Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et lahendus võlakriisile on pikaajaline ning võrdub maratoni jooksmisega. Kui aga lahendustena nähakse pidevat kokkuhoidu, maksude tõstmist ning laenu võtmist selleks, et maksta olemasolevaid laene ja kehtestada finantsasutustele regulatsioone, võib kannatada selle tagajärjel kogu Euroopa konkurentsivõime.
    Euro ei anna liikmesriikidele just eriti paindlikke võimalusi end ise aidata, kuna kõik monetaarsed otsused tulevad Euroopa Keskpangalt. Kui riikidel oleks võimalus ise enda rahanduspoliitikat koordineerida, annaks see neile parema eelise probleemidega võitlemiseks. Kui kõik riigid loobuksid üheaegselt eurost, väldiks see olukorda, kus ülejäänud rahaliit satub surve alla seetõttu, et mõni üksik riik sellest pudeneb. Samuti võiksid liikmesriigid mõelda sellele, mida mingi konkreetne lahendus endaga täpselt kaasa tooks. Ja kindlasti ei tohiks ühtesid riike teistele eelistada, sest pikemas perspektiivis puudutaks see kogu Euroopa arengut.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
USA majanduskasv aeglustus ootamatult
Kaubandusministeerium avaldas kolmapäeval kolmanda kvartali esialgsed majanduskasvu tulemused, mida pärssisid Covidi nakatumiste tõus ja jätkuvad tarneahela probleemid, vahendab Reuters.
Kaubandusministeerium avaldas kolmapäeval kolmanda kvartali esialgsed majanduskasvu tulemused, mida pärssisid Covidi nakatumiste tõus ja jätkuvad tarneahela probleemid, vahendab Reuters.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.