Eripensione asendab III pensionisammas?

Olukord võib veidi aga muutuda, kui eripensionide reformi käigus hakatakse osasid riigialamaid premeerima kolmanda samba osakutega.

Veidi enam kui pooleteise kuu pärast hakkab riik 143 kümne- ja enama aastase staažiga vanglaametniku pensionipõlve kindlustama maksetega kolmandasse pensionisambasse. Tegemist on märgilise sündmusega, kuna see on esimene riigiasutus, mille kolmanda pensionisamba makseid hakkab riik kinni maksma.

„Rahandusministeerium on koostamas laiemat analüüsi kolmanda samba maksete kohta töötaja eest, kus vaadeldakse ka eripensioneid. Tulemused selguvad 2013. aasta esimeses pooles,“ märgitakse Jürgen Ligi juhitavast ministeerimist.Rahandusministeeriumi pressiosakonna sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, kas valida riigitöötajate tasustamise üheks osaks maksed kolmandasse sambasse. „Sellise otsuse vastuvõtmisega kaasneksid riigile lisakulud, seetõttu tegeldakse teemaga edasi riigi eelarvestrateegia arutelude käigus.“ Pensionifondide juhid suhtuvad kolmanda samba klientide arvu võimalikku kasvu positiivselt. „Väga positiivne algatus. Eriti just selles osas, et ära kasutatakse kogu 15% maksusoodustuse limiit,“ märgib Indrek Holst. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht peab aga kümneaastase staaži nõuet enda hinnangul liiga pikaks. „Meeles peab pidama tõsiasja, et pensioni kogumisel on suurem efekt, kui seda teha pikema aja jooksul,“ märgib Holst, kelle sõnul on näiteks SEB Panga enda III samba skeemis minimaalseks staažiks nõutud üks aasta.

Raha on kolmandasse sambasse hädasti vaja. Holst toob välja, et SEB arvutuste baasil peaks eestlastel olema II ja III sambas (tänastes hindades) kokku ligi 30 miljardit eurot et ära katta keskmiselt pensionivajadus 65%-se asendusmääraga (pensionimakse suurus võrreldes palgaga). Teine sammas peaks andma SEB arvutuste kohaselt 12 miljardit eurot. Ülejäänu tuleks aga leida kolmandast sambast.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.