USA ja Iraani pinged kergitavad nafta hindu

Nädala alguse toornafta hinnatõus eilseks küll mõnevõrra taandus, kuid nii diplomaatilisel tasandil kui ka naftaga kauplejate seas kasvab mure üha süveneva USA ja Iraani vahelise vastasseisu pärast.

“Järjest tihenev mõõgakõlistamine ja musklipingutamine Iraani ja USA vahel võib hoida turud pinge all ning teha need haavatavaks äkilistele hinnakõikumistele,” ennustas ajalehele Financial Times JBC Energy allikas.

Samuti võivad võimaliku tarnekatkestuse korral hinnatõusu kiirendada kahanevad tagavarad. USA tööstustoodangu kasv viimase kuue kuu jooksul, samuti Aasia ja Euroopa suurenenud tööstusaktiivsus on Bloombergi andmetel vähendanud toornafta varusid läinud nädalaga 500 000 barreli võrra.

“Oleme nafta hindade suhtes positiivsed,” ütles siiski Bloombergile analüütik Gareth Lewis-Davies. “Mis iganes nädalast nädalasse ka juhtuks,  ruumi varude täiendamiseks veel on.” Hinnaliikumised on tema sõnul olnud seotud küll Iraani pingetega, aga ka investorite riskijanu ja dollariga.

Iraani ähvardus sulgeda Hormuze väin tuleneb USA ja ELi plaanidest rakendada Teherani suhtes naftaeksporti piiravaid sanktsioone, põhjendusel, et Iraan ei ole olnud nõus läbirääkimisteks oma tuumaprogrammi üle. Iraan  küll teatas, et ollakse kõnelusteks Euroopa Liiduga taas valmis, kuid pole teada, millal ja kus need toimuvad.

Prantsusmaa välisminister Alain Juppé läks koguni nii kaugele, et nõudis Iraani-vastaste sanktsioonide edasist karmistamist. Tema sõnul tuleks külmutada Iraani keskpanga välisarved ning kehtestada embargo riigi naftaekspordile. Juppé sõnul ei ole mingit kahtlust, et Iraan jätkab tuumarelva arendamist ning sellest ka vajalikud sanktsioonid.

Iraanil on pinnuks silmas ka Pärsia ja Omaani lahel kurseeriv USA lennukikandja. Iraani armee ülemjuhataja kindralmajor Ataollah Salehi sõnul võib Iraan võtta kasutusele meetmed, kui USA peaks selle taas Pärsia lahte tagasi saatma.

“Iraan hoiatab vaid ühe korra”. “Iraan soovitab, nõuab ja hoiatab neid mitte viia oma lennukikandjat tagasi endisesse piirkonda Pärsia lahes, kuna Iraan ei ole harjunud oma hoiatusi kordama ning teeb seda vaid korra,” vahendas uudisteagentuur Fars eile Salehi sõnu.

Washington nimetas Iraani ähvardusi märgiks sisemistest probleemidest ja nõrkusest. “Iraan satub üha suuremasse isolatsiooni. Ta esineb nõrgema positsioonilt,” ütles USA valitsuse esindaja Jay Carney. “Meie arvates on Teherani uued ähvardused märk sellest, et rahvusvaheline surve avaldab oma mõju ning neil on tunne sattuda üha suuremasse isolatsiooni.”

Pilk peal. Lähis-Ida poliitika eksperdi Simon Hendersoni sõnul peab USA tõsiselt kaaluma, kas esitada Iraanile väljakutse. “Väin on olulise tähtsusega rahvusvaheline meretee ning USA ei aktsepteeri mingil juhul ideed, et tema laevadel keelatakse piirkonnas liikuda,” ütles Henderson Financial Timesile.

Hormuze väina põhjapoolset kallast kontrollib Iraan, lõunapoolset AÜE ja Omaan, viimased on USA liitlased. Hormuze väin eraldab Araabia poolsaart Iraanist.

 

Tasub teada

Sanktsioonid

USA president Barack Obama allkirjastas möödnud laupäeval seaduse, mis kehtestab Iraani keskpangaga äri ajavatele finantsinstitutsioonidele sanktsioonid. Samas sisaldab seadus ka erandeid. Sanktsioonid on mõeldud nii erakapitalil põhinevatele kui ka riiklikele pankadele, sealhulgas keskpankadele. Vajalikud abinõud kehtestatakse asutustele pärast kahe kuue kuu pikkust hoiatusperioodi, kirjutas Reuters.Sanktsioneeritud institutsioonid külmutataks USA finantsturgudelt välja. Iraani keskpank on Teherani naftatulude peamine kanal. “Meie eesmärk on rakendada seadus hea ajastusega nii, et me ei ärritaks naftaturgu ja kindlustaks, et see kahjustab vaid Iraani,” ütles Obama administratsiooni ametnik.