EHITUS. Aasta kergitab ehituse hinda edasi

 Küsimused

1. Mida ootate 2012. aastalt?

2. Mis juhtub ehituses hinnaga ja mis seda mõjutab?

3. Millised on olulisemad väljakutsed, märksõnad ja ootused tulevaks aastaks?

4. Millega ettevõtte 2012. aasta kulutuste planeerimisel arvestate?

5. Millega peaksid kliendid sel  aastal arvestama?

EhitajadSoodsamat aega ei maksa oodata

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor 1. Tuleb ebakindel aasta ja suuri kasvulootusi pole. Siiski ei taha ma päris pessimist olla ja kui paljud ennustavad hääbumist, näen pigem marginaalset ehk 0–5protsendilist tõusu. Samas olulist elavnemist oodata pole. CO2-projektid saavad hoo sisse ja on märke elamuehituse hoogustumisest, sest nõudlus kasvab, ja hinnad on tõusmas. Usun, et mahud ei vähene, pigem kasvavad kuni 5%. Sisendhinnad on suure surve all ja kasumilootust pole. 2. Sisendhinna kasv jätkub ja seetõttu realisatsooni hind suureneb.3. Turg on heitlik ning kõikuv. Kes kiiremini orienteerub, on võidumees. Kindlasti on Eesti ehitus oluliselt konkurentsivõimelisem kui varem.5. Tuleb lepingupartnereid hoolikalt valida ja ei maksa soodsamaid aegu ootama jääda.

Võib oodata väikest pankrotilainet

Priit Post, Esmar Ehituse ASi juhataja2.  Hinnad tõusevad. Energia, kütuse, ehitusmaterjalide ja tööjõu hind tõuseb.3. Säilitada saavutatud taset ja mitte hävida. On oodata väikest pankrotilainet, sest odavamad tegijad ei pruugi hinnatõusuga hakkama saada ja kahjudeta lõpetada. 4. Strateegia on võita parema hinnaga pakkumisi, sest tulubaasi peab suurendama. Kulude kokkuhoiuks ruumi pole.5. Kindlasti peaks arvestama hinnatõusuga. Lisaks ei saa ehitustähtajad enam kindlasti nii piiri peal olla ning praeguse tempoga ehitamine ei saa jätkuda.

Ootame murrangulist aastat

Kaupo Koitla, OÜ Kaamos Ehitus tegevjuht1. Ootame murrangulist aastast, kus püüame mitmel viimastel aastal olnud mahtude vähenemise pöörata uuesti mahtude kasvule.2. Järgmisel aastal jääb ehituse hind tõenäoliselt enamasti samale tasemele või kahaneb natuke.2011. aastal kiirelt kasvanud ehituse sisendhindade tõus viis turu olukorrani, kus hulk planeeritud ehitusi on edasi lükatud, kuna need ei mahu oodatud hinnatasemesse. Selle taha on jäänud ka mitu kinnisvaraarendust, kus projektid jäävad alustamata, kuna selliste hindadega pole praegu mõistlik kinnisvara arendada. Kiirele ehituse sisendhindade tõusule peab järgnema rahunemine.3. Tagada hea platvorm ja õiged otsused ettevõtte arenguks ja kasvuks järgmisel viiel aastal.4. Kulutuste planeerimisel oleme endiselt ettevaatlikud.5.  Kliendid peavad üha enam arvestama, et mahuka ja keeruka ehitustöö tegija valimisel ei saa olla aluseks ainult ja ainult madalaim hind, vaid tuleb hakata arvestama muid kriteeriume.

Valvsust ei tohi kaotada

Lembit Lump, Kodumaja ASi juhatuse esimees1. Positiivsed lootused on seotud Norraga ja on lootust ka Rootsis mõõdukalt äri teha.2. Mingil määral tahab kasvada.3. Tuleb olla endiselt tähelepanelik muutuste suhtes turgudel. 2010.–2011. aasta elavnemine on jahtunud.Ka ei oska prognoosida, milline mõju ehitusele on euro ümber toimuval. Võib minna arvatust kehvemini. Valvsust ei tohi kaotada.4. Enam ei saa oluliselt kokku hoida, efektiivsus on juba saavutatud, seda tuleb säilitada ja olemasolevat seltskonda hästi rakendatuna hoidma.5. Klientidel on põhjust nautida olukorda, sest kõik tahavad neile meeldida.

Ehitajad väikesest palgast väsinud

Hardi Tooming, Hard-Restauraatori juhataja1. Stabiilsust2. Ehituse hind tõuseb. Mõjutab materjalide kallinemine ning ehitajate väsimus olla väikese palga peal.3. Libaehitajate täielik kadumine turult.4. Arvestame väikese mahuga, materjalide kallinemisega, säästliku olemasoluga.5. Kliendid arvestagu hinna tõusuga ja oma likviidsusega.

ArhitektidLoomingus peab olema julge, kuludes konservatiivne

Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse esimees1. Loodetavalt  suudame hakata astuma sama jalga kogu Eesti majandusega, mis peaministri sõnul kasvas eelmisel aastal 8%. Arhitektid sellist kasvu ei tunnetanud. 2. Ehituse hinnad tõusevad. Teatavasti on suur osa ehitajatest töötamas naaberriikides, sellest ka osa hinnatõusu põhjusi.3. Energiateema on olulisemaid märksõnu. Järjest rohkem soovitakse energiatõhusaid või passiivmaju, unustades, et see on kallim ja ajamahukam projekteerida ja ehitada. Samuti on märksõnaks säästlikkus, mis tähendab kõigepealt kohustust projekteerida hooneid, mida ei peaks paari aasta pärast lammutama ehk siis anonüümsete ja odavate hoonete vältimist. Arhitekt peab kõnetama aega, milles ta loob. Ainult moodsatel asjadel on võimalus kunagi saada ajatuteks.4. Loomingus peab olema julge ja progressiivne ja kulutustes konservatiivne.5. Tellija peab arvestama, et arhitektuursed protsessid on pikemad kui aasta. Senised  kiirendid  toodavad kahju meile kõigile.  Arhitektuuris saavad varsti jälle olulisteks professionaalsus , oma  käekiri ja geomeetria.

EhitusmaterjalitootjadHinnal kasvust pääsu pole

Meelis Einstein, ASi Kunda Nordic Tsement juhatuse esimees1. Ootame, et ehitus saavutab mingisuguse stabiilsuse. Optimismiks, et mahud tõusevad, palju alust pole. Maailmamajandus on ebakindel, samas Eesti väljavaated väga halvad pole. Suuri eelarvekärpeid oodata pole ja stardipositsioon on hea. Võimalik on isegi väike tõus. 2. Hinnal pääsu pole – kasvab. Kõik energiakandjad kallinevad. Sisendhindade tõus on liiga suur, et suudaksime selle alla neelata, see tuleb kliendile edasi anda. 3. Kõige parem oleks rahulik vaikne tõus, et turul poleks suuri hüppeid. Potentsiaali on. 4. Kulutusi tuleb juurde igast otsast.5. Peab ettevaatlik olema, sest turul tegelasi, kelle plaanides asi kokku ei arvutu, ja nii tekivad võlad. Niigi on raha maksmisega raskusi, sest riigitellimused on venitanud maksetähtajad hästi pikaks. Seetõttu saavad hilja oma raha ka ehitaja alltöövõtjad ja materjalitootjad on ahela täitsa lõpus.

Paremaid aegu ­ei pruugi tulla

Peep Siimon, ESCO ASi juhataja1. Ootame, et aasta tuleks parem kui eelmine. Tegelikkuses on olukord muidugi keeruline ja väga optimistlik ei tasu olla. Ootaks, et meie töötajad oleksid motiveeritud, kuid samas ka kannatlikud, kuna oodatavaid paremaid aegu ei pruugi kunagi tullagi. Veel ootaks, et ei täituks negatiivseimad makromajanduslikud ennustused, mida  loeme-kuuleme viimasel ajal aina sagedamini.2. Surve sisendhindadele on kasvanud eelkõige eelmisest aastast alates, mil meie majandus hakkas paranemise märke näitama. Ehitusturg on veidi kasvanud, mis on positiivne märk. Samas katusetooteid müüsime koguseliselt eelmisel aastal vähem kui 2010. aastal. Ehitushinna alanemist üldplaanis oodata ei tasuks. Pigem tuleks arvestad 5–10protsendise hinnatõusuga.3. Viimase perioodi edukus ehitusmaterjalide tootmises rajanes ekspordile. Üks märksõna seisnekski selles, et teha kõik võimalik ekspordi mahtude säilitamiseks. Kindlasti peame pöörama tähelepaenu tootlikkuse näitajate parandamisele. Peame leppima mõttega, et meie elatustaseme langus jätkub. Ootus on ka turu korrastumine ja ka lootus, et klientidel läheb nii palju hästi, et nad suudavad oma arved tasuda, veel parem, kui ka õigel ajal.4. Püüame säilitada majandusdepressioonis välja kujundatud kulumudelit. Pillamist ja mõttetuid kulutusi väldime. Loodame, et meie valdkonnas annavad toor­aine hinnad lähiajal veidi järele.5. Loodame oma kaupu enam-vähem sama hinnaga pakkuda, mis ka eelmisel aastal. Samas peaks olema valmis hinnamuutusteks, kui peaksid muutuma oluliste sisendite hinnad.Kindlasti jätkub segmenditi kvalifitseeritud tööjõu defitsiit. Näiteks väga palju headest plekkseppadets on täna tööl Skandinaavias ja keerulisematele töödele on raske leida  tegijaid.

Teede-ehitajadTuleb kehvem aasta

Juss Maurer, Moreen OÜ juht1. Võrreldes 2011. aastaga kindlasti nii head aastat ei oota. Jõgeva kanti suuri infrastruktuuriprojekte kindlasti ei tule, sellest johtuvalt on töömahud väiksemad.2. Riik on teinud kõik, et hindu tõsta. Kaevandustasud tõusevad, nn sinise kütte ärajätmine kaevandusmasinates jne.3. Plaanis on Tartu poole laieneda. See aasta puhus hea hoo sisse ja kõik rauad on tules. Kahju, kui seda energiat kuskile realiseerida pole.4. Arvestada tuleb maavaramaksu ja kütuse aktsiisi tõusuga. Lisaks peab rohkem silma peal hoidma, kui töömasinates on nn valge kütus sees. Kõik see on lisakulu ja jauramine.5. Tellija arvestagu hinnatõusuga. Meie oleme valmis ehitama kõigile, kel raha on. Aga kuidas klientidel raha on, ei tea. Iga aastavahetus on natuke udune, ei saa tulevikku vaadates nutta, peab optimist olema, muidu ei saa ettevõtja olla.

Töötajate suur palgasurve püsib

Lembit Makstin, Trev-2 Grupi nõukogu liige1. 2012. aastalt ootame eratellijate tagasitulekut turule.2. Ehitushinnad tõusevad, sest palgasurve on suur, materjalide hinnad tõusevad (maavarade maksustamine; erimärgistatud kütuse kadumine) ning transpordihinnad samuti.3. Olulisemaks väljakutseks on jõuda kasumliku tegevuseni.4. Ettevõte arvestab maksude tõusu ja erimärgistatud kütuse kadumisega.5. Kliendid peaksid arvestama (riigi)maksude tõusust tekkiva hindade tõusuga. Kliendid peaksid oma vanad eelarved ümber arvestama ja lähtuvalt sellest ehitatavaid objekte planeerima. Praegu on aasta 2012, ja 2008 on minevik.