11. jaanuar 2012 kell 21:00

Kreeka uus abipakett võib kulukamaks minna

Kreeka teine abipakett võib algselt arvatust kulukamaks minna. Juba enam kui kaks kuud on möödas sellest, kui euroala valitsusjuhid otsustasid, et Kreeka teises abipaketis tuleb lisaks IMFile ja euroala riikidele osaleda ka Kreeka erasektori laenuandjatel. Nüüd on juba alust kahelda, kas 50% võlgade mahakandmisest enam piisabki - olukord Kreeka majanduses on halvenenud arvatust kiiremini.

Kreeka võib vajada lisaabi, kas siis suuremat kärbet erasektorilt – kõneldud on isegi kuni 70% võlgade mahakandmisest – või tuleb suurendada Euroopa maksumaksjate panust.

Algselt pidi kärbe Kreeka võlakoormat kergendama 100 miljardi euro võrra.

Täiendav abivajadus on poliitiline dünamiit Põhja-Euroopas ning see paneb proovile ka IMFi kannatuse.

Teisalt on vahepeal vähenenud võimalused mõjutada Kreeka erasektori laenuandjaid.

Võlakirjadel uued omanikud. Nagu kirjutas sel nädalal ajaleht New York Times, on Euroopa pangad – eriti Prantsusmaa ja Saksamaa suurpangad –, viimastel kuudel aktiivselt Kreeka võlakirju bilansist ära müünud. Neid on kokku ostnud riskifondid ja muud erasektori investorid, kes on vähem altid oma kasu käest andma ning keda ka poliitikud kuigivõrd survestada ei saa.

Need investorid panustavad sellele, et vähemalt märtsini Kreeka pankrotti ei lähe. “Kui sul on võlakiri, mille tähtaeg saabub märtsis, siis on sul kõik põhjused kokkuleppega viivitada,” kommenteeris üks analüütik.

Märtsis tuleb Kreekal lunastada võlakirju 14,5 miljardi euro väärtuses. Seda raha Kreeka valitsusel ei ole. Ainuke lootus on ELi ja IMFi abirahal. Kreeka uus peaminister Lucas Papademos on juba hoiatanud, et ilma selle väljamakseta ei suuda Kreeka oma võlakohustusi täita, mis seab küsimärgi alla ka Kreeka jätkamise euroalas.

Erasektori panusest sõltub omakorda see, kui palju peavad Kreekale laenama teised Euroopa riigid ja IMF.

Erasektori kaasamise plaan on vahetada praegused võlakirjad uute vastu, mille nimiväärtus on oluliselt väiksem ja tagasimakseaeg alles kauges tulevikus. Need võlakirjad on aga kavas välja lasta mitte enam Kreeka, vaid Suurbritannia seaduste järgi, mis kreeditore paremini kaitsevad. Sellisel juhul ei saa Kreeka parlament enam tagantjärele võlakirjade tingimusi muuta. Samuti tähendab see, et edaspidi – kuni Kreeka jälle omal jõul turult laenata suudab – tuleb Kreekat aidata teistel euroala riikidel.

Olukord oodatust kehvem. Läinud aastal Kreekale eraldatud abipaketi suurus oli 110 miljardit eurot. Oktoobris kokku lepitud teise abipaketi maht oli 130 mld eurot. Sellest ei pruugi enam piisata – algselt prognoositud 3,8% asemel kahanes Kreeka SKP IMFi hinnangul mullu 6% ning eelarvedefitsiit alanes 2010. aasta 10,6%-lt vaid 9%-le. Tuleval nädalal on troika – IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni – inspektorid uuesti Ateenas olukorda hindamas.

Kokkuleppe struktuur võlausaldajatega loodetakse siiski paika saada tulevaks nädalaks, millele järgneb ametlik pakkumine Kreeka võlausaldajatele.

Wall Street Journal kirjutas, et kui kokkulepe võlausaldajatega saavutatakse, tekib 2014. aastaks olukord, kus Kreeka võlad on 435 miljardit eurot ning kaks kolmandikku neist selleks ajaks avaliku sektori võlausaldajate käes. Lõviosa viimastest moodustavad euroala riigid.

Kui siis uuesti Kreeka võlakoormat kergendada tuleb, ei saa seda enam ainult erasektori arvele kanda (praegusest võlgade mahakandmisest jäävad kõrvale nii IMF kui Euroopa Keskpank), vaid siis ei pääse löögist ka avaliku sektori laenuandjad.

Hetkel kuum