Kriis sünnitab stabiilsemaid ettevõtteid

Nimekiri firmadest, mis on asutatud majanduslanguse ajal on pikk ja kirev, see sisaldab nimesid nagu USA autotootja General Motors, USA suuruselt teine mobiilside pakkuja AT&T, maailma suurim meediakontsern Walt Disney ja telefirma MTV – kõik need firmad on asutatud kriisi ajal.

2009. aastal läbi viidud uuringu järgi said pooled Fortune 500 firmadest alguse just majanduslanguses, vahendas The Economist.

Langused (ning buumid) heidavad ärimaastikule pikema varju kui tavaliselt aru saadakse, kuna mõlemad mõjutavad ettevõtte loomise kiirust  ning seda kuidas olemasolevaid firmasid juhitakse. 

Majanduslanguses on hävimise osa lihtne näha, sest see tapab ärisid, kuid langus võib ergutada uute ettevõtete loomist.

Kui inimestel on äkki vähem raha kulutada, näevad targad ettevõtjad võimalust asutada firma, mis annab neile odavamalt ja tõhusamalt seda, mida nad tahavad. Langus võib paisutada potentsiaalsete firmaloojate arvu, kuna paljud, kes oleksid muidu otsinud stabiilset sissetulekut, asutavad ettevõtte.

Rasked ajad ei ärgita siiski igaüht ettevõtlusega alustama. Enamus inimesi, kes on kriisi ajal saanud tööealiseks, otsivad endiselt tööd. Kuid uurimuse järgi on langusel kestev mõju sellele, kuidas juhitakse ettevõtet. John Graham Duke Ülikoolist ja Krishnamoorthy Narasimhan PIMCOst leidsid, et Suure Depressiooni aegsed tegevjuhid kaldusid ettevõtteid juhtima madalama võlatasemega (võlad hakkasid taas kasvama kui Depressiooni aegsed juhid läksid pensionile).

Ülemused, kelle karjäär algas kriisis, kalduvad muretsema kuluefektiivsuse pärast niivõrd palju, et nad kulutavad vähem ka teadus- ja arendustegevusele. Seega võivad nad olla liiga konservatiivsed ning teenida vähem tulu kui teiste juhtide firmad.

Miks peaks see nii olema? Üks tõenäoline selgitus on see, et langus mõjutab seda, kuidas võetakse otsuseid vastu. Juhtimisstiil on kindlasti osa sellest, milliste probleemidega on inimene pidanud maadlema. Isegi riskiarmastaja võib lõppkokkuvõttes nõrgas majanduskeskkonnas võtta vastu konservatiivsemaid finantsotsuseid. Kui need otsused teenivad juhti hästi lahjemas finantsolukorras, siis võib ta järeldada, et konservatiivne eelarvepoliitika on väärt kaasavõtmist ka parematesse aegadesse.