Osula: rongist saab arvestatav ühistransporditeenus

“Igal juhul on reisirong kujunemas Eestis arvestatavaks ühistransporditeenuseks. Juba see, et riik investeerib sinna palju uute rongide näol,” põhjendas ta, lisades,  kui nad suudavad puhtalt kommertsalustel nii head bussitoodet pakkuda, miks nad ei võiks olla ka väga head reisirongiteenuse pakkujad. Nimelt esitas Sebe eile raudtee reisijateveo tegevusloa taotluse.

Küsimusele, kas Osula oleks valmis ilma riigi dotatsioonita reisirongiteenuseäris osalema, märkis ta, et dotatsioon ei kao kuskile. “Küsimus on lihtsalt dotatsiooni määras ja opereerimise kvaliteedis ning muidugi ka reisijate arvus. Kõige olulisem on see, kas suudetakse ühendada erinevaid teenuseid logilistisse tervikusse,” rääkis Osula.

Ta uskus, et tegevusloa saamisel ei tohiks probleeme tekkida, kuna ettevõttel on selle saamiseks kõik tingimused täidetud. “Ma ei arva, et Eestis oleks selles valdkonnas kallutatud jõud,” ütles ta muiates.

Bussifirma omanik ei osanud öelda, millal võiks riik operaatori leidmiseks konkursi välja kuulutada ja mis liinid need olla võiksid. “Ma tõesti ei tea seda,” nentis ta. Osulale tundus vahepeal, et riik tahab suunata reisijateveo raudteel riigiettevõttesse Elektriraudtee, aga praegu hakkab tema meelest seisukoht muutuma ja kavandatakse rongiopereerimise hanget. 

“Riik annab rongid ja teenuse loomiseks valitakse välja kõige võimekam operaator. Ilmselt annab riik ette baasnäitajad, mis on tema jaoks olulised,” selgitas ta võimaliku hanke sisu. Osula on päris veendunud, et võimalikke operaatoreid on Eestis vähemalt kolm, aga suure tõenäosusega on asjast huvitatud ka välisfirmad.

“Kui riik teeb hanke ja otsib parimat operaatorit, siis Sebe peab olema igal juhul võimeline väga head pakkumist tegema,” ütles Osula. Eelistusi liinide suhtes neil hetkel ei ole. Kas need võiksid olla Eesti-sisesed või siiski riigist väljapoole, ei olnud bussifirma omanik nõus praegu ütlema, põhjendades, et kõike plaane ei pea ettevõtja välja lobisema.

“Meie eesmärk on pakkuda nauditavat ühistransporti. Et kui reisija astub bussist või rongist välja, siis ta ütleks, et sellega tahan veel kord sõita,” kirjeldas Osula head teenust. “Me oleme seda bussiäris järjekindlalt ellu viinud.”

Osula ei olnud valmis ütlema, kui suur võiks olla dotatsioon, mida riik võiks hakata raudteereisijate veos maksma. “See on ärikontseptsioonis üks oluline osa,” põhjendas ta. Ka seda, kui suurt tulu loodab bussiärimees raudteeäris teenida, ei olnud ta täna valmis ütlema.

Küll aga mainis Osula, et sel sügisel peaks Eesti kommertsbussiliikluses üks põnev lahendus tulema. Nii Sebe kui ka Lux-Expressi mullusest majandustulemustest rääkides kinnitas Osula, et ettevõtted lõpetasid kasumis.