Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti valitsuse 100 päeva on olnud edukad
Läti valitsus sai täiskasvanuks, kirjutab Biznes&Baltija ning loeb üles valitsuse edusammud. Rahvusvahelise laenuprogrammi lõpetamine, riigireitingu parandamine, riigi kulude vähendamine – see kõik on peaminister Valdis Dombrovskise kolmanda valitsuse 100 päeva töö tulemus.
Peaminister soovitas reedel kabineti edukust mõõta võrreldes Läti kohta tehtud ekspertavaldusi nüüd ja kolm aastat tagasi. Kui Paul Krugman nimetas Lätit aastal 2009 „uueks Argentinaks“, pidades silmas selle 2001. aasta pankrotti, siis nüüd hiljuti tuli Krugmanilt avaldus, kus ta teatas, et Läti on ainus Euroopa riik, mis suudab taastada finantsturgude usalduse.
Financial Times kirjutas kolm aastat tagasi, et „poliitiline ebastabiilsus riigis paneb mõtlema rahvusvahelise abilaenu ja devalveerimise peale“. Nüüd aga tõdes leht, et „Läti on naasnud majanduskasvu juurde".
Peaministri sõnul on valitsuse peamiste saavutuste seas rahvusvahelise abilaenu programmi edukas lõpetamine ning riigi finantsilise iseseisvuse taastamine. Teine oluline samm on Dombrovskise sõnul Läti ühinemine ELi majandusliku tuumikuga ehk siis Saksamaad ja Prantsusmaad eelarvedistsipliini karmistamises toetavate riikidega.
Mis puudutab riigi väljaminekute vähendamist ja funktsionaalsuse säilitamist, siis ka see on suur samm edasi. Kui riigiametnike palk oli 2008. aastal kokku umbes 900 miljonit latti, siis sel aastal on see vähem kui 500 miljonit latti.
Valitsuse uuteks ülesanneteks saab Dombrovskise sõnul võitlus varimajandusega, tööjõu maksukoormuse vähendamine, demograafiliste andmete parandamine ja majanduse tugevdamine. Plaanis on arendada tänapäevast tööstuspoliitikat, reformida riigiettevõtete juhtimist, töötada välja jätkusuutlik energiastrateegia ja kutsuda ellu nõukogu, mis hakkab koordineerima välismajanduspoliitikat.
Plaanis on kiirendada kohtute tööd, varustades need videokonverentside ja helisalvestussüsteemidega, muutes mõningaid protseduure. Seimile on juba kinnitamiseks esitatud ärikeskkonna mitteaktiivsetest ettevõtetest puhastamise seadus, mis on osa äriseadustiku muudatustest.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.