• OMX Baltic−0,27%293,93
  • OMX Riga−0,09%915,88
  • OMX Tallinn−0,41%1 970,12
  • OMX Vilnius0,11%1 234,42
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,22%9 257,05
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,43
  • OMX Baltic−0,27%293,93
  • OMX Riga−0,09%915,88
  • OMX Tallinn−0,41%1 970,12
  • OMX Vilnius0,11%1 234,42
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,22%9 257,05
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,43
  • 15.02.12, 08:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti müüs rekordkoguse võlakirju

Läti müüs eile miljardi USA dollari väärtuses võlakirju, mis oli riigi ajaloo suurim rahvusvaheline võlakirjaemissioon.
Bloombergi andmetel kujunes viieaastase tähtajaga võlakirja tootluseks 5,375 protsenti.
Viimati müüs Läti võlakirju läinud aasta juunis, laenates kümneks aastaks 500 miljonit dollarit.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles täna, et  Läti kasutab võlakirjamüügist saadud raha eelarvedefitsiidi katteks ning IMFilt ja ELilt saadud abilaenu tagasimaksmiseks. Peaministri sõnul kujunes võlakirja tootlus planeeritust madalamaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrdluseks müüs Leedu läinud kuul 2022. aastal tagasimaksmisele kuuluvaid võlakirju 1,5 miljardi dollari väärtuses. Tootluseks kujunes 6,75%.
Agentuur Moody’s on Lätile andnud madalaima investeerimisjärgu reitingu Baa3. Leedu reiting on Baa1.
Lätil tuleb aastal 2014 tagasi maksta 1,3 miljardit eurot rahvusvahelisest laenust ning aastal 2015 1,3 miljardit eurot.
Aastal 2008 sai Läti IMFilt ja ELilt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu, kui riigil tuli päästa Läti suuruselt teine pank Parex. Programmi raames on Läti valitsus tõstnud makse ja kärpinud kulusid kokku 18% ulatuses SKPst.
Tänavu on valitsuse eesmärk kärpida riiigieelarve defitsiit 2,5%-le SKPst läinud aasta 4,5 protsendilt, et 2014. aastal olla valmis euroga liituma.
Aastatel 2008-2009 kahanes Läti SKP kokku 25%. Tol hetkel maailmas rängim langus on möödas ning neljandas kvartalis kasvas Läti majandus esialgseil hinnanguil 5%, vahendas agentuur Bloomberg.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele