Läti müüs eile miljardi USA dollari väärtuses võlakirju, mis oli riigi ajaloo suurim rahvusvaheline võlakirjaemissioon.
Bloombergi andmetel kujunes viieaastase tähtajaga võlakirja tootluseks 5,375 protsenti.
Viimati müüs Läti võlakirju läinud aasta juunis, laenates kümneks aastaks 500 miljonit dollarit.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles täna, et Läti kasutab võlakirjamüügist saadud raha eelarvedefitsiidi katteks ning IMFilt ja ELilt saadud abilaenu tagasimaksmiseks. Peaministri sõnul kujunes võlakirja tootlus planeeritust madalamaks.
Võrdluseks müüs Leedu läinud kuul 2022. aastal tagasimaksmisele kuuluvaid võlakirju 1,5 miljardi dollari väärtuses. Tootluseks kujunes 6,75%.
Agentuur Moody’s on Lätile andnud madalaima investeerimisjärgu reitingu Baa3. Leedu reiting on Baa1.
Lätil tuleb aastal 2014 tagasi maksta 1,3 miljardit eurot rahvusvahelisest laenust ning aastal 2015 1,3 miljardit eurot.
Aastal 2008 sai Läti IMFilt ja ELilt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu, kui riigil tuli päästa Läti suuruselt teine pank Parex. Programmi raames on Läti valitsus tõstnud makse ja kärpinud kulusid kokku 18% ulatuses SKPst.
Tänavu on valitsuse eesmärk kärpida riiigieelarve defitsiit 2,5%-le SKPst läinud aasta 4,5 protsendilt, et 2014. aastal olla valmis euroga liituma.
Aastatel 2008-2009 kahanes Läti SKP kokku 25%. Tol hetkel maailmas rängim langus on möödas ning neljandas kvartalis kasvas Läti majandus esialgseil hinnanguil 5%, vahendas agentuur Bloomberg.
Seotud lood
Läti valitsus sai täiskasvanuks, kirjutab Biznes&Baltija ning loeb üles valitsuse edusammud. Rahvusvahelise laenuprogrammi lõpetamine, riigireitingu parandamine, riigi kulude vähendamine – see kõik on peaminister Valdis Dombrovskise kolmanda valitsuse 100 päeva töö tulemus.
Rahvusvaheline finantsabiprogramm mõjus Lätile positivselt, kirjutab Riia Stradinshi ülikooli lektor Veiko Spolitis. Praegune stabiilsus on aga näiline, sest sõltub suuresti olukorrast välisturgudel ning praeguse valitsuskoalitsiooni suutlikkusest alustatud reformid lõpuni viia.
Läti SKP kasvas läinud aasta viimases kvartalis eelnenud kvartalitega võrreldes kõige aeglasemas tempos.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele