Kreekast oodatakse taas läbimurret

Säästukava on eelduseks uuele, 130 miljardi euro suurusele abipaketile. Plaan oleks pidanud olema valmis koos juba teisipäeva õhtuks, kuid Kreeka peaministri büroost teatati, et plaani viimased peensused tuleb veel troika ehk siis IMFi, EKP ja ELi esindajatega läbi rääkida.

Uus säästukava on pikk 15 lehekülge, nimekirjas on lisaks kärbetele erasektoris ka kärped meditsiinis, relvastuses ja omavalitsuste rahastamise osas. Säästuplaani peab veel kinnitama ka parlament.

Uus säästukava näeb ette 4,4 miljardi euro kärpimist 2012. aasta riigieelarvest. Erasektoris langetataks palkasid 20–30 protsenti. Avalikust sektorist koondataks sel aastal 15 000 töötajat, aastaks 2015 peab see arv tõusma 150 000ni. Eile protestis Ateenas säästukava vastu lausvihmas seistes ligi 10 000 inimest.

Peaksid kreeklased täna säästukava osas omalt poolt üksmeelele jõudma, võib homme ehk neljapäeva õhtuks valmis olla ka abilaenu eelduseks olev troika raport.

Saksamaa kantsler Angela Merkel välistas teisipäeva õhtul Kreeka lahkumise eurotsoonist. "Ma tahan, et Kreeka euro säilitaks," ütles ta. "Mina Kreeka euroalast väljapuksimises ei osale. Sellel võivad olla ettenähtamatud tagajärjed."

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes oli öelnud esmaspäeval Hollandi ajalehele Volkskrant, et tema arvates oleks Kreeka lahkumine eurotsoonist mõeldav.

Üks abi saamise eeldusi on ka läbirääkimiste lõpetamine erakreeditoridega, keda esindab rahvusvaheline pangandusliit IIF. Edu sõltub sellest, kui paljud pangad ja teised Kreeka võlakirjade omanikud tulemusega nõus on ning võlad maha kirjutavad.

Võlgade mahakirjutamine võib praeguste plaanide kohaselt kergendada Kreeka võlakoormat saja miljardi euro võrra.

Autor: Katri Soe-Surén