Merkel: Kreeka aeg hakkab otsa saama

Kreeka laenuandjad nõuavad suuremat majanduslangust, taunis abipaketi tingimusi peamise opositsioonipartei Nia Demokratia juht Antonis Samaras. “Ma teen kõik selleks, et seda ära hoida.”

“Me tahame, et Kreeka jääks euroalale,” ütles Merkel eile. “Samas olgu veel kord öeldud, et mingit uut kokkulepet ei tule, kui troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi – toim) nõudmisi ei täideta,” ütles kantsler, hoiatades, et kogu euroala jaoks on panused väga kõrged.

Ärevas ootuses pöörasid Euroopa aktsiad eile langusesse, euro nõrgenes ning allapoole vajusid ka toorme hinnad, sealhulgas nafta hind, samas kui investorid otsisid taas kindlamaid varasid nagu USA ja Saksamaa võlakirjad, kuhu oma raha varjule viia.

Abiraha vajab Kreeka juba märtsis. Brüsselis ütles eile Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj, et Kreekal ei ole enam aega viivitada. Enne uut abilaenu väljamakset tuleb teha rida juriidilisi toiminguid, mis kõik võtavad oma aja. Abiraha võlakirjade lunastamiseks vajab Kreeka juba märtsi keskel.

Altafaj sõnul ei ole laenuandjatega kõne all üksi uued kärped, vaid ka tegemata struktuurireformid. Mis aga puudutab Kreekalt nõutavat miinimumpalga kärpimist, siis tuleb seda vaadata laiemas kontekstis. Kreekas on alampalk praegu koos 13. ja 14. kuu palgaga 860 eurot, võrreldes 566 euroga Portugalis ning 748 euroga Hispaanias.

Osa Kreeka uuest abipaketist moodustab kokkulepe erasektori laenuandjatega Kreeka võlgade osaliseks mahakandmiseks. See lepe on Altafaj sõnul juba käega katsuda. Kõnelused Kreeka suuremate parteide juhtidega jätkuvad aga täna, mil Kreeka ametiühingute korraldusel toimub ka järjekordne üleriigiline streik.