Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Draghi: erakorralisi meetmeid on vara lõpetada
Igasugune jutt Euroopa Keskpanga erakorraliste kriisimeetmete lõpetamisest on praegu ennatlik, ütles panga president Mario Draghi täna intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil.
„Kõigepealt tuleb hinnata, milline on olnud keskpanga erakorraliste likviidsuslaenude mõju,“ ütles Draghi, viidates, et praegu on veel vara siin järeldusi teha.
Keskpanga raha reaalmajandusse jõudmine võtab aega. Samas, võttes arvesse majanduse habrast seisu ning rekordkõrget tööpuudust euroalal, on selge, et erakorraliste meetmete lõpetamisest on vara rääkida.
Euroopa Keskpank on pankadele andnud erakorralist likviidsusabi enam kui triljoni euro väärtuses ning teinud tugioste euroala riikide võlakirjaturul.
Täna euroala intressimäärasid arutanud Euroopa Keskpank jättis euroala enim jälgitud baasintressi määra 1% tasemel muutmata. Draghi sõnul oli otsus üksmeelne.
Draghi eitas, et keskpanga retoorika on inflatsiooni osas karmimaks muutunud.
Draghi sõnul on keskpikas perspektiivis inflatsiooniootused „kindlalt ankrus“. Lähiperspektiivis mõjutavad inflatsiooni aga eelkõige nafta hind ning kaudsete maksude tõstmine liikmesriikides eelarvete konsolideerimise eesmärgil.
Märtsis oli inflatsioon euroala esialgsel hinnangul 2,6% eelnenud kuu 2,7%ga võrreldes. Draghi sõnul jääb inflatsioon tänavu kõrgemale keskpanga sihiks seatud 2% tasemest, kuid alaneb sinnamaani tuleval aastal.
Risk on inflatsiooni puhul keskpanga hinnangul aga siiski pigem kiirenemise suunas.
Draghi sõnul jälgib keskpank erilise tähelepanuga kõrgete kütusehindade võimalikku ülekandumist ülejäänud majandusse ehk nn teise ringi efekti
Draghi hoiatas, et euroala võlakirjaturul püsivad pinged, mille mõju laenutingimustele pärsib majanduskasvu. Niisamuti kui pärsivad majanduskasvu eelarvete konsolideerimine ja kõrge tööpuudus. Peamiste ergutusena majanduskasvule nimetas Draghi välisnõudlust ning keskpanga lühiajalisi laenuintresse, mis rekordiliselt madalal tasemel. Riskid on aga sellised, et majanduse toibumine võib olla oodatust aeglasem.
Draghi kordas, et rahapoliitika võimalustel on piirid. Strukturaalsed reformid tuleb ära teha liikmesriikide valitsustel – keskpank saab selleks vaid aega võita.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.