Kas Goldman Sachs on karupull või pullkaru?

“Turgudel on palju ebaselgust, nii et S&P ei tohiks preemiaga kaubelda,” ütles GS aktsiastrateeg Stuart Kaiser. “Idee, et aktsiad on odavad, ei ole kõiki faktoreid arvestades päris õige.”

Väljaanne küsib, kes selline on Stuart Kaiser? Tuleb välja, et ta on Kostini tiimist – mõni ime, et ta suhtub turgu negatiivselt. Detsembris oli GS USA aktsiastrateeg David Kostin oma 1250punktise 2012. aasta lõpu S&P 500 hinnaihihiga suurim pessimist Wall Streetil. “Meie USA aktsiate investeerimistees põhineb stagneeruval USA majandusel, stagneeruval P/E suhtel ja tagasihoidlikul ettevõtete kasumikasvul,” kirjutas ta.

GS Asset Managementi juht Jim O’Neill on turu tõusu uskuja. Tema arvates on tõenäolisem, et 2012. aastal liigub S&P pigem 1400 punktil kui tuhandel punktil. Hiljuti käis ta kasina kauplemismahu välja põhjusena, miks aktsiad peaksid lõpuks tõusma.

GS Global Markets Institute’i president Abby Joseph Cohen usub aktsiate tõusu. Õigupoolest on raske isegi meenutada, millal ta ei oleks turgudele tõusu oodanud. Ta tegi endale nime 1990ndate lõpus aktsiatesse positiivselt suhtudes, kui need mullistusid. “Tegelikult on oluline see, mida investorid nüüd endale ütlevad, ja mitte ainult esimest kvartalit vaadates, vaid kogu järelejäänud 2012. ja 2013. aastale mõeldes,” ütles ta. “Investorid tunnevad end USA suhtes keskpikas perspektiivis palju mugavamalt kui mõne nädala eest. See on jätkuva pullituru märk.”

GS Euroopa strateeg Peter Oppenheimer kirjutas, et aktsiate riskipreemiad on muutnud aktsiad uskumatult odavaks.

Milline siis on Goldman Sachsi kui investeerimismaja nägemus – kas see on pullkarune või karupulline? Keda sealt majast peaks jälgima?