Eesti on majanduses kõige õigeusklikum

"Siin ei ole üldse mingit võrdlusvõimalust kellegagi. Me võtame kõiki möödunud sajandi viimase veerandi äriringkondade soovitusi väga siiralt," ütles ta intervjuus Sirbile.

Vitsuri sõnul võttis Eesti täiesti kriitikavabalt omaks Washingtoni konsensuse poliitika – reformid, mida USA majanduse- ja poliitikaringkonnad pidasid 1990ndate alguses vajalikuks rakendada Ladina-Ameerikas ja mis on tänaseks kujunenud turufundamentalismi ja neoliberalismi sünonüümiks.

"Ka vabakaubanduse reeglite aktsepteerimisel olime suuremad pioneerid, kui nende eest seisev Maailma Kaubandusorganisatsioon jne. Me usume, et eelarve tasakaal on ainuke tasakaal, mille pärast muretsema peame," märkis Vitsur.

Arengufondi eksperdi kinnitusel on Eestil ning teistel Põhjamaade rahvastel sajanditepikkune karastus karmides keskkonnatingimustes toimetulemiseks. "Meie lähiajalugu on õpetanud meid vaid enda peale lootma. See on meie rahvuskultuuris nii tugevasti sees," lisas ta.

"Need on olnud siiski üksikjuhtumid, kus võlakoorma all on täiesti laostutud või on tulnud laste võlgade katteks ka NSVLi ajal püsinud kodutalu pangale anda. Üldiselt kannab eestlane oma koorma ära vaikselt," rääkis Vitsur.