BLRT aktsionär sai vahevõidu Bermani üle, vaidlus jätkub

Vaatamata BLRT süüdistustele ei tuvastanud kohus Gnidini tegevuses nõukogu liikmena rikkumisi ja pidas BLRT vastavaid viiteid ja etteheiteid, millega põhjendati ametilepingu muutmist, paljasõnalisteks, seisab pressiteates.

22. juuni 2012 otsuses Harju maakohus lükkas tagasi BLRT väited, et Gnidin on oma lepingust, seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohtuotsuses märgitakse, et dokumentidega tutvumise õiguse realiseerimist ei saa pidada vaenulikkuseks ega ebalojaalsuseks aktsiaseltsi suhtes. Ühtlasi mõistis kohus Mihhail Gnidinile välja vahepealse aja eest saamata jäänud nõukogu liikme tasu.

Gnidini pressiesindaja sõnul kehtivad Mihhail Gnidini BLRT nõukogu liikme volitused kuni 2014. aasta detsembrini, kuid 2011. aasta juulis otsustas BLRT ühepoolselt muuta lepingutingimusi ning alates 1. juulist 2011 ei ole ettevõte Gnidinile nõukogu liikme tasu maksnud. Samuti ei võimaldata Gnidinile ligipääsu nõukogu liikme tööks vajalikule dokumentatsioonile. “Selle asemel nõutakse Gnidinilt kirjalikku nõustumist sisekorraga, mis sisuliselt seab nõukogu liikmetele teabe esitamise sõltuvusse Mark Bermani ja kontserni juristi suvast. Teiste nõukogu liikmete ligipääs nõukogu tööga seonduvatele materjalidele on säilinud,” kirjutatakse pressiteates.

Gnidini pressiesindaja kinnitusel järgnesid koheselt ka muud süstemaatilised Gnidini nõukogu liikme õiguste rikkumised. Näiteks saabusid nõukogu koosolekute kokkukutsumise teated Gnidinile vahetult enne koosoleku algust või isegi pärast koosoleku toimumist. Korduvalt keelduti koosolekute protokollide väljastamisest ning lisaks piirati nõukogu liikme õigusi veel mitmel moel, muuhulgas BLRT territooriumile sissepääsu keelamise, ametiauto ja kabineti võtmete ära võtmise, kabinetti jäänud isiklike asjade mitte tagastamise, turvameeskonna ähvardava käitumise, korduva taotluste ja päringute ignoreerimisega jne, loetletakse pressiteates.

Mihhail Gnidin lausus, et tegemist on järjekordse näitega, kuidas perekond Berman juhib BLRT-d nagu oma pereäri, arvestamata, et ettevõttel on veel 60 aktsionäri, kes ootavad seaduslikku kohtlemist. “Nõukogu liikme ahistamine ülesannete teostamisel ning pidevas infosulus hoidmine ei sobi sellise kaliibriga ettevõttele nagu BLRT,” lisas Gnidin.

Gnidini väitel olid BLRT 2011. aasta majandustulemused viimase kümne aasta halvimad. “Vähemusaktsionärid on edutult taotlenud kohustada ettevõtte juhtkonda esitama enne majandusaruande kinnitamist kuludest ja investeeringutest täpsem ülevaade. BLRT vähemusaktsionäride initsiatiivil algatati ettevõttes juunis erikontroll, et selgitada, mil viisil on ettevõtte suuromanikud saanud teiste aktsionäride selja taga osta nominaalhinnaga ettevõtte valduses olnud aktsiaid, kui aktsiate õiglane väärtus on sadu kordi kõrgem,” kirjutatakse Gnidini edastatud pressiteates.

„Oma pressiteates püüab nõukogu liige Mihhail Gnidin taas eksitada avalikkust väidete ja informatsiooniga, mis ei vasta tegelikkusele. Kõnealune kohtuotsus käsitleb vaid ühte kitsast teemat - nõukogu liikme Mihhail Gnidini tasu. Vastavalt äriseadustikule kehtestab nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise tingimused aktsionäride üldkoosolek ning juhatus on kohustatud üldkoosoleku otsust järgima. Me ei ole Harju Maakohtu kohtuotsusega nõus ja vaidlustame selle kindlasti,“ kinnitas BLRT Grupp oma kommentaaris, mis edastati Äripäevale samuti pressiesindaja vahendusel.

„Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et Mihhail Gnidin on omandanud BLRT Grupi aktsiad tema enda poolt välja töötatud skeemide järgi täpselt samadel alustel kui Fjodor Berman. Veelgi enam, kui üldkoosolekul soovisid aktsionärid erikontrolli ulatust laiendada ning kaasata erikontrolli periood, mis hõlmab ka Mihhail Gnidini aktsiatehinguid, hääletas ta sellisele ettepanekule aktsionärina vastu. Ülaltoodud asjaolud peaksid panema avalikkuse mõtlema Mihhail Gnidini tegevuse tegelikke eesmärkide üle,“ seisab BLRT Grupi kommentaaris.