Kohus: BLRT peab andma aktsionäridele nende küsitud infot

"Kohus kinnitas oma määruses, et aktsionäridel on õigus kohustada juhatust andma teavet ka olukorras, kus juhatus ei ole otsesõnu deklareeritud teabe andmata jätmist, vaid jätnud vaikimisi aktsionäride küsimustele vastamata. Kõnealuse õiguse eesmärk on kaitsta aktsionäride huve juhatuse liikmete omavoli vastu," lisas ta.

Gnidin avaldas lootust, et kohtu seisukoht aitab kaasa BLRT juhtimise muutmisele vastavaks nii Eesti äriseadustikuga kui euroopalike headele tavadega, et ettevõtte juhtimine toimuks vastutustundlikult ja arvestataks kõigi aktsionäride õigustatud huvidega. "Meie eesmärk on tagada BLRT Grupi juhtimises aktsionäride võrdne kohtlemine ja lõpetada ühe klanni eelistamine, nii nagu see senini on toiminud," märkis ta.

Väikeaktsionäride vaatepunktist on tema hinnangul tervitatav ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab BLRT juhatuse käitumist päringutele vastamisel vaadelda venitamisena. "Loodan, et juhatuse tsirkuseetendused nüüdsest lõppevad ja aktsionäride koosolekud muutuvad korrektseteks ja täisväärtuslikeks," lisas Gnidin.

Gnidini ja Kovanenko kaebus oli ajendatud novembris 2011 toimunud BLRT Grupi aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust. Aktsionäride küsimustele vastamise ning äritegevuse ja ettevõtte juhtimise kohta info jagamise asemele näitas juhatus koosolekul kolme tunni pikkust slaidiprogrammi infoga, mis oli niigi igaühele kättesaadav äriregistrist.

ASil BLRT Grupp on umbes 60 aktsionäri, aktsiate enamusosalus on praegu ettevõtte juhatuse liikmel Fjodor Bermanil ja tema sugulastel. Bermanid on oma osalust viimastel aastatel suurendanud, ostes väikeaktsionäride aktsiaid.