Valitsus astus sammu Euroopa pangaliidu poole

Rahandusministeeriumi teatel on tulevane direktiiv oluline osa ELi meetmetest, mis määravad, kuidas ja milliste vahenditega liikmesriigid tulevikus võimalikke finantskriise ohjeldavad.

„Ettepanekute eesmärk on panganduse tugevdamine, suurendatakse pankade vastutust ja kaitstakse eelkõige tavahoiustaja huve,“ kommenteeris eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi. „Näiteks peavad pangad regulaarsete plaanidega järelevalveasutustele tõestama, kuidas nad vajadusel kriisiolukorraga toime tulevad.“

Eesti teeb siinsete pankade usaldusväärsuse tagamiseks Põhjamaadega tihedat koostööd. “Oleme huvitatud, et see koostöö toimiks reaalses kriisiolukorras kõigi liikmesriikide vahel,"  sõnas Ligi.

2008. aasta sügisel alguse saanud finantskriis nõudis ELi liikmesriikide valitsustelt pankade abistamist, et hoiustajate vara ei kaotaks väärtust. Eelnõuga luuakse pankade sissemaksetest kriisihaldusfondid, mille raha kasutatakse võimalike kriiside ennetamiseks ja lahendamiseks. Direktiiviga antakse järelevalvele veel võimalus kriisiolukorras varakult panga tegevusse sekkuda, vajadusel juhtimine üle võtta.

Direktiivi nõuded soovitakse jõustada 2015. aasta 1. jaanuarist. Komisjoni algatus on seotud ideega moodustada ELi pangandusliit, mis näeks edaspidi ette ühtse finantsjärelevalveasutuse, kriisihaldusfondi ja hoiuste tagamise süsteemi loomist. Konkreetsed pangandusliidu ettepanekud lubas Euroopa Komisjon esitada sügisel.